03.02.2018
President Macron ja islamivaimulik
Praeguste arengute jätkudes võib rist peagi Euroopa linnapildist kaduda ja asenduda poolkuuga.
Islami pealetungi ees lömitav läänemaailm on üsnagi vaikselt reageerinud genotsiidi tasemele jõudvale kristlaste tapmisele Lähis-Idas ja ilmne karistamatusetunne on moslemeid pannud oma vaenu relvade keelde panema ka Euroopas, kuhu nad islami levitamise sooviga massiimmigratsiooni käigus avalikult tungivad.
Delfi kirjutab, et eelmisel aastal toimus Saksamaal sadakond sihilikku rünnakut kristlaste vastu, sealhulgas üks mõrv, üheksa kehavigastuste tekitamist ja üks süütamine. Sellest teatasid Saksamaa liidukriminaalameti (BKA) andmetele viidates Funke meediagrupi ajalehed.
Umbes veerandil juhtudest rünnati kirikuid ja kristlikke sümboleid. Vähemalt 14 korral toimusid kristlastevastased kuriteod varjupaigataotlejate omavaheliste konfliktidena. Mõrvajuhtum leidis aset 2017. aasta aprillis Prien am Chiemsees ja seda menetleb praegu kohus. Afganistani pagulane pussitas oma kaasmaalasest naist ilmselt seetõttu, et viimane oli ristiusku pöördunud, vahendab Focus Online. Ka Vahemerelt on teada juhtumeid, kus moslemiimmigrandid viskasid kristlased vette.
Mitmed mõjukad kirikuringkonnad on juhtinud tähelepanu sellele, et Islamiriigi võimutsedes on Süüria ja Iraagi kunagi suured ja ajaloolised kristlaste kogukonnad katastroofiliselt väikeseks kuivanud, sest inimesed on kodumaal tapetud või sealt põgenenud. Siinkohal on paslik märkida, et Euroopasse saabudes pole kristlaste kurb saatus neid kuidagi aidanud, sealne ühiskond on pigem jätkuvalt moslemite ees kummardanud. Ka Eesti valitsus lubas kunagi pagulaste valikul kristlasi eelistada, kuid pole kuulda, et siia saabujad oleksid kristlased, ja isegi Risti koguduse tervitatud pagulased koogutavad Meka suunas.
Kahjuks peab nentima sedagi, et kristlik kirik on vastu üht põske laksu saades varmalt kohe teise ette keeranud. Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Itaaliast ja mujaltki saabub üha enam teateid vabatahtlikust kristlike sümbolite kinnikatmisest, kristlike pühade tähistamisest loobumisest ja paljust muust allaandlikust, seda ikka selleks, et moslemid ennast hästi tunneksid. Ka Eesti luterlik kirik on nii moslemipagulaste kui geide suhtes vasakliberaalset suhtumist üles näidanud. Usumärtreid on veel Lähis-Idas, kuid mitte enam Euroopas, sestap kristlasi Vana Maailma kristlikus ruumis ka jalge alla tallatakse.
Maksab tähele panna, et Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraalil on torniristide all upakil poolkuu, meenutamaks Türgi lüüasaamist üle-eelmise sajandi Balkani sõdade aegu — Eestile võõrvõimu sümboliks olev õigeusu kirik on samas islami üle saavutatud võidu meenutajaks. Näis, milline saab olema tema saatus islamiseeruvas maailmas…