03.04.2018
President Macron peab nõu imaamiga.
Enamik prantslastest soovib, et äärmuslike vaadetega moslemeid jälgitaks hoolikalt ning nad vahistataks vähimagi kahtluse korral.
Samas tahab enamik prantslastest ka äärmusliku salafistliku islami suuna keelustamist, mida näitasid Prantsusmaal pärast viimast surmavat rünnakut tehtud küsitlused, vahendab Reuters.
Möödunud reedel avaldatud Odoxa küsitlus näitas, et 87 protsenti inimestest soovib radikaliseerumises kahtlustatavate kohest kinnipidamist ja 88 protsenti tahavad salafistliku islami keelustamist. Elabe uuring näitas lisaks, et 80 protsenti prantslastest toetab radikaliseerunud välismaalaste väljasaatmist, enam kui pooled vastajatest ütlesid, et Macron pole terrorismivastases võitluses teinud piisavalt efektiivseid otsuseid.
President Macron soovib ümber kujundada suhteid Prantsuse moslemite ja ilmaliku Prantsuse riigi vahel. Ta pole selles ettevõtmises esimene, alates 1980. aastate lõpust on järjestikused Pariisi valitsused sellist kooseksisteerimist juurutada proovinud, kuid keegi pole suutnud luua liberaalset “islami Prantsusmaad”, mis aitaks selle usu järgijaid riigi valdavalt ilmalikku ühiskonda integreerida.
Emmanuel Macroni parempoolsed oponendid on nõudnud, et president tagaks riigis kindlakäeliselt julgeoleku äärmusislamist tuleneva ohu vastu ning laseks käiku karmid meetmed nende mošeede ja imaamide vastu, kes jutlustavad vihkamist, samuti soovitakse riigile ohtlike välismaalaste väljasaatmist.
Küsimus on taas päevakorral pärast seda, kui Maroko päritolu Prantsuse kodanik tappis 23. märtsil Edela-Prantsusmaal neli inimest. Hiljem ründas üks islamist ka sporti tegevaid sõjaväelasi, kuid selles rünnakus keegi viga ei saanud. Alates 2015. aastast on Prantsusmaal islamiterrori käigus tapetud ligikaudu 240 inimest.
Opositsioonipoliitikud, sealhulgas paremtsentristide juht Laurent Wauquiez ja Rahvusrinde liider Marine Le Pen nõuavad kõigi välismaalaste kandmist luureteenistuste niinimetatud Fiche S jälgimisloenditesse. Need sisaldavad umbes 20 000 inimese andmeid, kellest umbes pooled on sinna sattunud religioosse radikaliseerumise või äärmuslastega seotuse tõttu.
Endine peaminister Manuel Valls kutsus valitsust üles kaaluma vaenulike välismaalaste interneerimist juhtudel, kui tekib tõsine kodusõja oht. Valls on nõudnud ka salafismi keelustamist, praegune peaminister Edouard Philippe on siiani selle vastu olnud.
“Te ei saa ideesid keelata, kuid võite karistada selle tagajärgi, kui see kahjustab avalikku korda, rikub vabariigi seadusi või ühiskonna põhireegleid,” ütles Philippe möödunud nädalal seadusandjatele.
Vägivaldse salafistliku islami toetajad leiavad, et see religioon peaks naasma 7. sajandi “puhta islami” juurde ning hoiduma tänapäeva Lääne kultuurist ja elulaadist, vastandudes sellele kogu jõuga.
Prantsusmaa rahvas on traditsiooniliselt katoliiklased, kuid kirik on juba saja aasta eest ametlikult riigist eraldatud ning ametlikult maksab range ilmalikkus. Riigis on Euroopa suurimad juudi ja moslemite kogukonnad, hinnanguliselt kokku 5 miljonit.