Martin Schultzi ohtlik utoopia: Euroopa Ühendriigid saabugu aastaks 2025!

Neljapäeval teatas Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liider Martin Schultz, et tema plaan on teha Euroopa Liidust aastaks 2025 Euroopa Ühendriigid. Schultz tutvustas oma plaani vaid mõned tunnid enne seda, kui SPD hääletas koalitsioonikõneluste alustamise poolt Saksamaa kantsleri asetäitja Angela Merkeli ja kristlike demokraatidega (CDU).

Schulzi sõnum oli väga selge – ta nõuab EL-i radikaalset reformimist ja palju sügavamat integratsiooni, kui varem on jutuks olnud. See võibki olla hind, mida tuleb maksta Saksamaa poliitilisest kriisist välja toomise eest.

„Ma tahan uut põhiseadust, et panna alus Euroopa Ühendriikidele. Ma tahan Euroopat, mis ei oleks liikmesriikidele mitte ohuks, vaid looks neile lisaväärtuse,“ ütles Schultz oma partei kongressil peetud kõnes. Schultzi ettepaneku järgi saaks Brüsselil olema võim liikmesriikide välis- ja sisepoliitika üle, samuti ühtlustataks maksusüsteem. Riigid, kes ei nõustu uue föderaalse Euroopaga, kaotavad automaatselt oma liikmestaatuse.

Merkel omakorda ei kaotanud aega ja välistas Schulzi plaani juba enne, kui SPD delegaadid hääletada olid jõudnud.

„Ma leian, et meie prioriteediks on võimekus tegutseda kohe, mitte seada pikaajalisi plaane,“ ütles Merkel. Ta leidis, et tihedam koostöö EL-i liikmesriikide vahel on olulisem, kui uue põhiseaduse välja töötamine ja liikmesriikidelt otsustusõiguse ära võtmine.

„Me peame olema majanduslikult tugevad, me peame tegema paremini koostööd kaitseküsimustes. Me peame püüdlema ühise välispoliitika poole, ühise arengupoliitika poole, et meid võetaks tõsiselt kontinendi või Euroopa Liiduna,“ ütles Merkel.

Läbirääkimised CDU ja SPD vahel ei alga tõenäoliselt enne jaanuari ja hetkel on laual kaks võimalust – nn laiapõhjaline koalitsioon ning Merkeli juhitud vähemusvalitus.
Schulzi kõne parteikongressil oli meeleheitlik katse saada ohjad taas enda kätte, sest varasem keeldumine koalitsiooniläbirääkimistest Merkeli parteiga põhjustas SPD-siseselt suurt pahameelt.

Euroopa Parlamendi endine president ja veendunud euroföderalist Schulz paistab Euroopa teemat ära kasutavat, et tõsta taas SPD populaarsust, mis septembris toimunud üldvalimistel sai halvima valimistulemuse läbi aegade.

Oma ettepanekutega seab ta Saksamaa koos Emmanuel Macroni ja Prantsusmaaga Kesk-Euroopa riikide vastu, sest EL-i sees on suured lõhed idapoolsete ja läänepoolsete liikmesriikide vahel küsimustes nagu migratsioonikriis ja õiguse ning õigluse ja demokraatia olukord Ungaris ja Poolas.

Oma kõnes süüdistas Schulz muuhulgas Poolat euroopalike väärtuste süstemaatilises õõnestamises ja teatas, et Ungari tegeleb iseenda isolatsiooni viimisega. Schulzi sõnul esitatakse uus föderaalne põhiseadus liikmesriikidele ja need riigid, kes on selle vastu, peavad liidust lahkuma. Oma märkusega viitas ta ilmselgelt just Kesk-Euroopa riikidele.

EL-i keerulised suhted Ungari, Poola ja Tšehhiga süvenesid veelgi möödunud neljapäeval, kui Brüssel teatas, et kaebab riigid põgenikekvootidest keeldumise tõttu Euroopa Kohtusse.
„Tõsiste kriiside puhul ei saa olla kõrvalehiilijaid,“ kommenteeris otsust Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans. „Meil peab olema võimalus toetuda igale liikmesriigile.“

Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas, et kvootide peale sundimise puhul on tegemist Ungari suveräänsuse riivamisega.

„Midagi pole muutunud ja meie positsioon on endine. Me ei nõustu ümberpaigutamise otsusega,“ ütles Poola välisminister Witold Waszczykowski.

Lisaks sellele kaebas EL Ungari kohtusse kõrgharidusseaduse pärast, mille tõttu võidakse sulgeda George Sorose asutatud ülikool.

Poolat võivad aga ees oodata ümberkorraldused valitsuses ja peaminister Beata Szydło võidakse välja vahetada. Ümberkorralduste taga on ilmselt Õiguse ja Õigluse partei esimees Jaroslaw Kaczynski, kes on süüdistanud Euroopa Ülemkogu eesistujat Donald Tuski oma lennuõnnetuses hukkunud kaksikvenna mõrva kavandamises. Kui Poola peaministriks peaks saama Kaczynski või mõni teine euroskeptik, võivad Poola ja Brüsseli suhted veelgi halveneda.

Refereeris Triin van Doorslaer

Allikas: The Telegraph 

Foto: Reuters/Scanpix – Scultz koos Junckeriga vatikanis 2016 a.

Seotud lood: Martin Schultz – raamatukaupmehest punane kurat Saksamaa juhiks?


Kommentaarid