06.02.2018
vainamoinen
Kampaania #metoo ähvardab Helsingis asuvat Ateneumi kunstimuuseumi, kust tahetakse eemaldada Kalevala eepose ainetel valminud maal, millel Väinämöinen ahistab Ainot.
Tegemist on maailmas laialt levinud #metoo liikumise mõjudega, mis on tabanud ka kunstimaailma. Paljud naised on seadnud selliste naiste ahistamist kujutavate taieste avaliku väljapaneku küsimärgi alla. Nii on paljude maailma kunstimuuseumide avalikest väljapanekutest ahistamist kujutavaid taieseid juba eemaldatud.
Helsingi Ateneumi kunstimuuseumi juhataja Susanna Pettersson aga seisab sellele vastu ja leiab, et kampaania ei saa laieneda ajaloolistele teistele, vahendab eestinen.fi ajalehte Helsingin Sanomat. See tähendab, et Ateneumis midagi tsenseerima ei hakata.
Nii saab muuseumi seinale edasi jääda Soome kunstniku Akseli Gallen-Kallela 1891. aastal maalitud kolmeosaline teos Aino-taru, kuigi selle teose eetilisust on aastate jooksul korduvalt küsimärgi alla seatud. Paljud on imestanud, kuidas saab muuseumi seinal rippuda maal, millel Kalevala peategelane Väinämöinen (Eesti lauluisa Vanemuise prototüüp) ahistab paljast naist.
Ateneumi juhataja märgib, et pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. Kunsti eesmärk on tema sõnul tõstatada küsimusi ja anda mõtteainet, muuseumi eesmärk on olla esitluste, kõnede ja eri tõlgenduste areen.
Väinämöinen on üks Soome rahvaluule keskseid tegelasi ja Soome rahvuseepose “Kalevala” peategelane. Tema nimi tuleneb soomekeelsest sõnast väinä, mis tähendab väina, paisuvett või jõesuud. Teda on kirjeldatud vana ja targa mehena, kel oli võimas nõiduslik hääl.
Aino oli Kalevalas kaunis neidis, kellele Väinamöinen silma heitis ning kelle lubas talle pandina lauluvõistluse kaotamise eest Väinamöise rivaal, Aino vend Joukahainen. Aino aga ei leppinud sellise saatusega, surmgi tundus talle ahvatlevam. Neiu uputas end ning kui pääses veidi hiljem juba lõhekala kujul Väinamöise õnge otsast, siis narritas ja pilkas teda. Õigupoolest ongi lauluisa tulutud naiseotsingud Kalevala sündmusi käivitavaks jõuks.