Mis juhtub kui väikeste gruppide huvid hakkavad määrama oluliste seaduste sisu?

Eestis on Sotsiaalministeerium saatnud valitsusele arutamiseks võrdse kohtlemise seaduse, mis kriminaliseerib ja muudab vanglaga karistatavaks homode kritiseerimise või neile teenuse mittepakkumise Eestis.

Selliste seadustega kaasnevate paradokside üle arutleb oma kodulehel Kanada konservatiiv Mark Steyn.

Tavaõiguse üheks varasemaks suurimaks puuduseks on nimetatud huvipuudust nn grupiõiguste vastu. Oluline oli vaid üksikindiviid. See oli siiski varem, sest nüüdseks on asjad väga teisiti. Allpool on toodud mõned näited selle kohta, mis juhtub, kui teatud gruppide õigused saavad ülimuslikuks.

Kõigepealt Kanada. Peaminister Justin Trudeau poolt ametisse nimetatud immigratsiooniminister Ahmed Hussen, esimene Somaalia päritolu minister Kanadas, on kiitnud heaks muudatused Kanada kodakondsust taotlevate isikute ustavusvandes:

Tõotan jääda ustavaks ja vannun truudust Tema Majesteedile kuninganna Elizabeth II-le, Kanada kuningannale, tema pärijatele ja järeltulijatele ning tõotan truult järgida Kanada seadusi, nende hulgas põlisrahvastega sõlmitud lepinguid, ja täita oma kohuseid Kanada kodanikuna.

Lepingud on tavaliselt tehing lepingupoolte vahel, antud juhul Suurbritannia krooni ja põlisrahvaste vahel. Jääb arusaamatuks, mil moel saab üks tavakodanik järgida lepingut, isegi juhul, kui ta teaks, mis selles lepingus kirjas on; ning uusimmigrandid ei tea seda kohe kindlasti mitte. Aga südamest antud truudusvandega kinnistatakse üldist arusaama, et kodaniku uuel kodumaal on mõned grupid tähtsamad kui teised.

Läheme Austraaliasse. Kui uskuda arvamusküsitlusi, siis ei edene seal käimasolev samasooliste abielu referendumi kampaania traditsioonilise abielu toetajatele kuigi edukalt.

Tasmaania osariigi pealinna Hobarti katoliiklik peapiiskop Julian Porteous pöördus hiljuti avalikkuse poole avaldusega, milles hoiatas selge ohu eest sõnavabadusele. Seda pärast juhtumit, mil samasooliste abielu vastastel ei olnud võimalik panna kinni ruume oma ürituse jaoks ei Tasmaania ülikoolis ega Wrest Point Casino’s.

Peapiiskopi sõnul teatas Wrest Point Casino vahetult enne üritust, et ruum ei ole enam saadaval, ehkki Ei-kampaania oli teinud ruumide eest täismahus ettemaksu ja allkirjastanud ka lepingu. Tasmaania ülikool vastas päringule ruumide rentimiseks, et nende meelest ei vasta üritus sobivatele kriteeriumitele.

Peapiiskop Porteous ütleb oma avalduses: „Praegune kampaania abielu definitsiooni üle nõuab avalikku debatti. On demokraatliku ühiskonna aluseks, et mõlemal debateerival poolel on õigus selgitada oma vaateid…“

Peapiiskop on oma avalduses muidugi lootusetult vanamoeline. Nii Austraalias kui ka mujal on juba ammu muutunud demokraatliku ühiskonna aluseks see, et kui paika on pandud nn suured teemad – homoabielu, kliimamuutused, islam, algkoolilaste soovahetus – siis tuleb oponeerivad vaatepunktid avalikkuse eest kõrvaldada ja elimineerida.

Veel üks näide, seekord jumalateotuse kohta. Nimelt kritseldas üks Qatar Airways lennukompanii äriklassi reisija oma istme käetoele sõnad „surm Allahile“. Seda põhjusel, et ta ei olnud rahul teenindusega. Nüüd ootab teda ees vanglakaristus.

Kui kuuleme Allahi solvamise eest vangistatud lääne inimestest, siis toimuvad sellised asjad tavaliselt kas Qataris, Saudi Araabias või Araabia Ühendemiraatides. Ent antud juhul mõisteti 36-aastane Joseph Breslin süüdi oma kodumaal, Inglismaa ja Wales’i seaduse järgi, mille kohaselt pani ta toime kuriteo usulistel kaalutlustel ahistamises ja kriminaalkahju tekitamises.

Kohtunik küll vabastas Breslini vanglast kuni 31. oktoobrini, mil mehele määratakse lõplik karistus, kuid hoiatas, et üsna suure tõenäosusega ootab Breslinit ees vanglakaristus. Kohtuniku sõnul ei olevat kohtus öeldud midagi, mis oleks selgitanud, miks otsustas mees käituda nii äärmiselt solvaval ja ebameeldival moel.

Jääb arusaamatuks, miks peaks „äärmiselt solvav ja ebameeldiv käitumine“ lõppema vanglakaristusega. Aga selge on see, et kui keegi siiski otsustab käituda „äärmiselt solvaval ja ebameeldival moel“, siis on seda parem teha näiteks Melania Trumpi aadressil, mitte moslemite või äsjaabiellunud homode või ükskõik milliste teiste kaitsealustesse gruppidesse kuuluvate isikute suunal.

Aga juhul kui te peaksite kuuluma ise mõnda neist kaitsealustest gruppidest, siis võite vabalt olla nii „äärmiselt solvavad ja ebameeldivad“, kui te tahate.

Allikas: steynonline.com

Refereeris Triin van Doorslaer

Kommentaarid