Riigikaitse olulisust mõistma hakanud Rootsi taastab Gotlandi kaitseks loodud üksuse

Gotland kaardil.Gotland kaardil.

Rootsi on üks neid Euroopa riike, mille kohta võib öelda, et mõistus tuleb koju läbi oma rumaluste eest saadud triibuliste.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist teatas esmaspäeval, et kaitsevägi loob esimese uue väeosa pärast Teist maailmasõda ning uus sõjaväeüksus P18 keskendub Ojamaa ehk Gotlandi kaitsele. Rootsi saatis Ojamaa kaitsele pühendunud eelmise üksuse laiali 13 aastat tagasi, vahendab BNS.

“Ojamaa sõjaväeüksus on selge julgeolekupoliitiline signaal sellest, kui tähtsaks valitsus Ojamaad peab. Seda pannakse tähele Läänemere ümberkaudsetes riikides ja maailmas,” ütles kaitseminister.

Üksusesse hakkab kuuluma umbes 350 inimest, aga kõik neist ei hakka viibima saarel pidevalt. Püsivalt paigutatakse saarele umbes 150 inimest. Külma sõja lõpus oli Ojamaad kaitsnud üksuse kriisiaegne suurus 25 000 sõdurit. 2016. aasta septembris teatas Rootsi kaitseväe juhataja Micael Bydén, et Ojamaal õppusel osalenud 150-meheline üksus jäi õppuse järel alaliselt saarele.

Rootsi valitsus esitles esmaspäeval ka trükist, milles antakse elanikele nõu, kuidas tegutseda sõja, looduskatastroofi või küberrünnaku korral.

Trükis pealkirjaga “Kui tuleb kriis või sõda” avaldatakse 13 keeles ja valitsuse soovil. Selles antakse näiteks nõu, kuidas otsida peavarju, millist toitu varuda ja millist teavet usaldada. Riik saadab trükise 4,8 miljonile rootslasele koju 28. maist 3. juunini.

Viimati avaldati selline trükis 1961. aastal külma sõja ajal. Kuigi sel korral ühtegi riiki otsesõnu ei nimetata, avaldati trükis ajal, mil NATO ja Venemaa suhted on pingelised.

Ka Eesti riik peab kaitsepoliitikas oluliseks hindama Lääne-Eesti saarte rannakaitset, sest neid hõivates saaks Venemaa liitlaste abi tõkestamiseks hakata kontrollima Läänemerd. Selliste strateegiliste saarte hulka kuulavad veel ka Taani saar Bornholm ja Soomele kuuluv Ahvenamaa saarestik.

Kommentaarid