Rõõmusõnum Euroopa rahvuskonservatiividele: Tšehhi jätkab rahvuslikke huve kaitsval kursil

47RS180127C509

Tšehhi presidendivalimised võitis ametisolev riigipea Miloš Zeman, teenides teise ametiaja, selgus laupäeval ametlikest valimistulemustest.

Eeskätt rahvuslike huvide kaitsmise eest seisnud ja immigratsioonivastane Zeman kogus teises valimisvoorus 51,55 protsenti häältest euromeelse ja liberaalse vastaskandidaadi Jiří Drahoši 48,44 protsendi vastu, edastas Tšehhi televisioon ametlikke valimistulemusi, kui loetud oli üle 99 protsendi häältest.

Riigitelevisiooni andmeil oli valimisaktiivsus teises voorus 66,55 protsenti, avavoorus käis valimas 59 protsenti valijaist. Zeman (73) ütles laupäeval toetajatele esinedes, et tegemist on “tema viimase poliitilise võiduga”, millele ei järgne ühtegi poliitilist kaotust. President lubas jätkata tööd samamoodi nagu seni.

Tšehhi Teaduste Akadeemia endine president Drahoš õnnitles Zemanit valimisvõidu puhul ja tunnistas kaotust, kuid lubas poliitikas jätkata. “See pole läbi,” ütles ta.

Tšehhi presidendivalimiste teine voor peeti reedel ja laupäeval. Valimisjaoskonnad suleti laupäeval kell 14 (Eesti aeg 15). 12.-13. jaanuaril korraldatud esimeses voorus sai Zeman üheksa kandidaadi seas 38,56 protsenti ja Drahoš 26,6 protsenti häältest.

Kui Zeman esindab palju keskmise ja madalama sissetulekuga inimesi ning neid, kes elavad maapiirkondades, siis Drahoši toetajateks on enamjaolt rikkamad ja kõrgharidusega linnaelanikud.

Valimistulemused peegeldavad vastasseisu Tšehhi ühiskonnas, mis on lõhenenud piki maa- ja linnapiirkondi ning rahvuskonservatiive ja liberaale eraldavaid jooni pidi ning sarnaneb sellega USA-s ja mujal Euroopas eksisteerivatele eraldusjoontele. Jätkub maailmavaateline polariseerumine inimeste vahel, kes näevad head vaid globaalsete protsesside kiitmisel, ja nende vahel, kes hoiatavad riiki globalismi hukatusliku mõju eest.

Zeman on Tšehhi president alates 2013. aasta märtsist. Tšehhid valisid toona endise peaministri presidendiks esimestel riigipea otsevalimistel pärast 1993. aasta lahutust Slovakkiast. Eelmised presidendid – Václav Havel aastatel 1993-2003 ja tema järeltulija Václav Klaus (2003-2013) – valis parlament.

Zeman oli ka Tšehhi peaminister aastatel 1998-2002. Tšehhi presidendi võimutäius on suuresti tseremoniaalne, kuid riigipea mõjuvõim on siiski arvestatav. Tal on õigus nimetada peaministrikandidaat ja kinnitada valitsuse koosseis, nimetada ametisse keskpanga juhatuse koosseis, kohtunikke ja ülikooliprofessoreid, samuti jõustada parlamendis vastuvõetud seadusi.

Zeman oli 2015. aasta Euroopa rändekriisi ajal jõuliselt vastu Euroopa Liidu tuumikriikide poolt peale surutud otsustele jaotada Itaaliasse ja Kreekasse saabunud migrandid kohustuslike põgenikekvootide alusel liikmesriikide vahel. Kuigi Tšehhi on sestsaadik EL-i kvoodisüsteemi alusel vastu võtnud vaid 12 migranti, oli ränne neil valimistel üks peamisi kampaaniateemasid.

Tšehhi ametis jätkav president on nimetanud toonast rändekriisi “organiseeritud sissetungiks” Euroopasse ja väitnud, et moslemeid on võimatu lõimida.

Zemani kampaania hoiatas rahvast immigrantidega, tõmmates nende saabumise ja Drahoši võimaliku valimisvõidu vahele seose. Vaatlejate sõnul suutis riigipea näidata end oma toetajate silmis Tšehhi rahvuslike huvide kaitsjana. Kuigi Drahoš väljendas väljendas sõnades kohustuslikele kvootidele vastuseisu, ütles ta, et Tšehhi on riigile määratud 2600 põgeniku vastuvõtmiseks piisavalt tugev.

 

AFP/AP/BNS/UU

Kommentaarid