Rootsis on antud linnadele ja küladele käsk teha ettevalmistusi võimaliku sõjalise rünnaku puhuks, seda Venemaa kasvava vaenuliku tegevuse taustal.
Riigi tsiviilhädaolukordade agentuur (MSB) saatis möödunud nädalal kohalikele omavalitsustele kirja, millega anti teada, et üle tuleb kontrollida kõik maa-alused varjendid ja hädaabi sireenid ning Rootsi relvajõududega tuleb teha koostööd militaarharjutusteks. Kirjas juhendatakse kohalikke omavalitsusi, kuidas käituda hädaolukorras, või ka lausa sõjaolukorras.
Rootsi pöördus hiljuti tagasi totaalkaitsestrateegia juurde, mida kasutati ka külma sõja ajal, mis tähendab seda, et rannikul taastati raketitõrjesüsteem, Gotlandi saarele paigutati relvastatud diviis ja loodi plaan alustada kohustusliku armeeteenistusega juba aastast 2018.
MSB tsiviilkaitse operatsioone juhtiva Magnus Dybergi sõnul ei ole strateegia iseenesest uus, kuna samasugust kasutati ka külma sõja ajal. Kuid uus on see, et olukord Rootsi riigi naabruses on halvenenud. „Seega peame tegema ettevalmistusi, et olla sõja- või konfliktiohu korral valmis,“ ütles Dyberg Svenska Dagbladetile.
MSB plaan on korrastada olemasolevaid punkreid ja tekitada juurde uusi. Punkrid ja varjendid peavad olema kasutusvalmis.
MSB pressiesindaja Svante Wergeri sõnul ei viita küll miski otseselt sõjaohule, kuid valitsuselt on tulnud käsk olla selleks valmis.
Paljud omavalitsused on avaldanud protesti, öeldes, neil puudub hädaolukorraks valmistumiseks täpne teave ja piisavad vahendid. Näiteks ei ole Malmö linnal ikka veel mingit plaani, kuidas jagada välja kaitsemaske, vaktsiine või kütust või kuidas juhatada inimesed rünnaku puhul punkritesse ja varjenditesse.
2013 aastal harjutas Venemaa tuumarünnakut Rootsi vastu. NATO raporti kohaselt oli tegemist ühega paljudest tuumarünnaku simulatsioonidest NATO ja NATO liitlaste vastu. USA mõttekoja Rand Corporationi avaldatud raport väidab, et Vene armeel on võimekus vallutada Tallinn, Riia ja Vilnius kolme päevaga.
Allikas: The Telegraph (tõlkinud Triin van Doorslaer)