27.11.2017
Erkki Tuomioja
Soomes äsja ilmunud raamatus väidetakse, et riigi hilisem välisminister Erkki Tuomioja tegutses 1970ndatel ühte infoleket korraldades Nõukogude Liidu luure KGB huvides ning temaga koostöös aitasid leket korraldada Soome tulevased suursaadikud Eestis Jaakko Kalela ja Jaakko Blomberg.
Soome sotsiaaldemokraatliku erakonna vasaktiiva liige Tuomioja oli lekke ajal Soome parlamendisaadik, kelle kätte sattus 1972. aasta president Urho Kaleva Kekkoneni ühe kohtumise salastatud ülevaade, mille meediale lekitamise Tuomioja initsieeris ning keda selles konsulteerisid hilisemad suursaadikud, kirjutavad Jarmo Korhonen ja Alpo Rusi oma raamatus “Kremlin jalajäljet. Suomettuminen ja vuoden 2002 vakoilukohun tausta.” (Kremli jalajäljed. Soometumine ja 2002. aasta spionaažiskandaal.)
Kekkonen oli 1972. aasta veebruaris arutanud Nõukogude Liidu juhtkonnaga Zavidovos, mis oli Nõukogude liidrite puhkekompleks, Soome plaane sõlmida tollase Euroopa Majandusühendusega (EEC) assotsiatsioonileping, mida vastustasid paljud Soome vasakpoliitikud. Nõukogude Liidu liider Leonid Brežnev oli väljendanud oma kahtlusi sellise lepingu suhtes, kuid Kekkonen olevat püüdnud Brežnevit veenda Soome jätkuvas neutraalsuses. Kekkonen kirjutas kohtumisest salajase memorandumi, mille lekkimist sama aasta oktoobris tuntakse Soome poliitikas Zavidovo lekke nime all.
Tuomioja lekitas memorandumi soome-rootsi ajakirjanikule Tor Högnäsile, keda peeti Kekkoneni toetajaks ning sotsiaaldemokraatide vastaseks. Nõukogude Liidu vastuseisu Soome-EEC lepingule paljastav informatsioon oli mõeldud nurjama assotsiatsioonilepingu sõlmimist ning võib-olla isegi Kekkoneni presidendikohta, märgitakse raamatus.
Ajalehe Suomen Kuvalehti väitel olevat leke, mille vahendajaks valiti Högnäs, Tuomioja ja tema vasakpoolsete mõttekaaslaste pettemanööver, millega nad veensid Kekkoneni, et lekke taga on tollane välisminister Ahti Karjalainen.
Raamatu autorite sõnul kuulusid gruppi, kes otsustas valida Högnäsi lekke avaldajaks, lisaks Tuomiojale veel Antero Jyränki, Bo Ahlfors, Jaakko Kalela ning Jaakko Blomberg.
Kalela ja Blomberg kuulusid ka nime all Y. Y. Antonen esinenud autorite kollektiivi, mis avaldas Ydinlehtis artikli, milles põhjendati lekke vajalikkust. Mõlemad tegid hiljem riigiteenistuses korraliku karjääri – Blomberg välisministeeriumis ja Kalela presidendi administratsioonis. Blomberg oli Soome suursaadik Eestis aastatel 2001-2005, Kalela aastatel 2005-2010.
Tuomioja on küll oma 1993. aastal avaldatud raamatus tunnistanud lekke korrraldamist, kuid ta ei avaldanud, kellelt tema salajase memo sai. Kindlasti teadis aga Tuomioja allikat Soome sotsiaaldemokraatidega tihedalt seotud Nõukogude luure, mis tähendab, et Tuomioja oli KGB poolt potentsiaalselt mõjutatav, märgitakse raamatus.
Tuomioja sai Soome välisministriks 2000. aastal. Rusi näitab oma raamatus, kuidas Tuomiojale oli vastumeelne lääneriikide tegevus Serbia diktaatori Slobodan Miloševiči tõrjumiseks, kui oluline oli tema roll julgeolekugarantiide väljajätmises Euroopa Liidu Lissaboni lepingu koostamisel ning tema vastutegevust Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamisel 2014. aastal.
Raamatust ülevaate teinud veebileht UpNorth avaldas hiljut ka artikli Tuomioja ning Kremli-meelse Helsingi ülikooli õppejõu Johan Bäckmani suhetest.
Raamatu autorid märgivad ka, et Sooe julgeolekupolitsei SuPo oli külma sõja ajal läbi imbunud KGB agentidest ning selle suhtes hoiatas Briti luure kõrval isegi Eesti kaitsepolitsei kapo.
Tuomioja oli Soome välisminister aastatel 2000-2007 ning uuesti 2011-2015. Tema isa oli Soome peaminister Sakari Tuomioja ning emapoolne vanaema kirjanik Hella Wuolijoki, sündinud Murrik. Tema vanatädi on Salme Dutt, sündinud Murrik. Salme Dutti abikaasa Rajani Palme Dutti kaudu oli ta Olof Palme sugulane.
BNS
Foto: AP