18.04.2018
Lõuna-Aafrika tulevik
Kas keegi kujutab ette Soomet, kus on praegusele lisaks veel terve miljon neegrit ja araablast? Soome Jyväskylä ülikooli professor Janne Kotiaho näeb selles isegi head!
Kotiaho imestab, et Soomes nähakse probleemi väheses sündide arvus, kui peatselt on Soome oodata miljon uut kliimapagulast. Tegelikult võib tema arvamusavalduse taga näha mitte sedavõrd rõõmu tulijatest, kuivõrd pigem hoiatust kliimakatastroofi eest, milles on ka soomlastel oma osa.
Kotiaho sõnul viib Lääneriikide jätkuv tarbimisbuum varsti elutingimuste sellise halvenemiseni kogu maailmas, et lähima 30 aasta jooksul lähevad liikuma sajad miljonid pagulased. Ta on üks neist maailma teadlastest, kes koostasid tuleviku suhtes hoiatava keskkonnaraporti, vahendab eestinen.fi ringhäälingukanalit Yle.
Elutingimuste halvenemine ähvardab maailmas ligi 3 miljardit inimest. 2050. aastaks on inimene võtnud toidu tootmiseks kasutusele 90 protsenti kogu maakera maismaa pindalast. Toidu tootmine on aga omakorda üks suuremaid keskkonna saastajaid.
Kotiaho hoiatab, et Soomes ja mujal läänemaades kulutatakse liiga palju, mistõttu teised kannatavad. Kui aga tarbimine ja sellega seotud kliimamuutus jätkuvad senises tempos, siis saab viljakandev maa peatselt otsa. 2050. aastaks prognoositakse 50-700 miljoni pagulase liikumist kuivaks jäänud aladelt.
Kui paar aastat tagasi pagulaskriisi ajal räägiti, et Soome võib tulla 32 000 inimest, siis uue pagulaste lainega võib Soome jõuda juba miljon inimest. Kotiaho peab soomlasi maailmas ühtedeks suuremateks tarbijateks ja sellise tarbimise puhul oleks vaja ühe asemel keskmiselt 3,6 maakera.
Elukeskkonna kehvenemise kõrval ohustab maailma inimeste arvu plahvatuslik kasv. Samas peab aga professor vastutustundetuks rääkida soomlaste sündide arvu suurendamisest ajal, mil kogu maailmas on inimesi juba ülearu. Soome rahvaarv pidevalt kasvab ja seda just immigrantide arvelt.