Soomes ei taha keegi peale Põlissoomlaste riigi ees seisvaid immigratsiooniprobleeme avalikult arutada

Põlissoomlaste parlamendisaadik Olli ImmonenPõlissoomlaste parlamendisaadik Olli Immonen

Põlissoomlaste eestkõneleja ja Eduskunna saadik Olli Immonen on mures sisserändealase arutelu puudumise pärast Soomes.

Rootsis ja mujal Euroopas on sisseränne tema sõnul muutunud kõige olulisemaks poliitiliseks küsimuseks, seda eriti terrorismi- ja integratsiooniprobleemide tõttu. Kasvav toetus sisserändevastastele parteidele teistes Euroopa riikides on tekitanud survet niinimetatud vanadele parteidele, et seda teemat arutada, kuid mitte Soomes, vahendab kansalainen.fi Immoneni arvamust.

Rändekriisiga tekkinud olukord on viinud selleni, et näiteks Rootsis ja Taanis on ka senist avatud varjupaigapoliitikat ajanud poliitilised jõud hakanud toetama selle ümbervaatamist, Soomes aga on ainult Põlissoomlased need, kes teadvustavad aktiivselt sisserändega kaasnevaid muresid ja küsimusi ning esitavad ka konkreetseid ettepanekuid probleemide lahendamiseks. Siin võib tõmmata paralleele EKRE-ga, kes on Eestis samas rollis olnud, tõstatades probleeme, millega teised erakonnad kas mugavusest või ideoloogilistel kaalutlustel tegeleda ei taha.

“Vanad parteid tahavad vältida kõiki immigratsiooniteemaga seotud arutelusid,” ütleb Immonen. “Kõik Soome osapooled peaksid aktiivselt otsima viise, kuidas vältida sellist olukorda, nagu see on tekkinud Rootsis, kus probleeme ei teadvustatud ja paljuski jäädi nendega tegelemisega hiljaks. Immigratsioon on Euroopas tekitanud tohutuid probleeme, mis kajastuvad muuhulgas riikide rahanduse, julgeoleku ja ühiskonna sisemise ühtekuuluvuse nõrgenemises.”

Immonen nõuab niinimetatud aktiivset sisserände arutelu meedias kõigi osapoolte kaasamisega, sest praeguse poliitika jätkamine võib viia ühiskonna kokkujooksmiseni, nagu see on juhtunud Rootsis.

Soomlased on poliitkorrektselt passiivseteks muutunud. Näiteks on Euroopas viimasel ajal üha levinumad grupi- ehk karjavägistamised, kus meeste jõuk vägistab naise ning filmib kõike seda üles. Teema on olnud arutusel Euroopa Parlamendis, kus aga paljud saadikud, nende seas Soome esindajad ei soovinud seda teemat arutada, vahendab eestinen.fi väljaannet Iltalehti.

Soomlaste ükskõiksust valupunktide suhtes on soodustanud majanduse suhteliselt hea käekäik ja just siin tõmmatakse paralleele Rootsiga — ka tolles riigis vaadati tänu heaoluühiskonnale paljudest muredest mööda ehk siis maksti need rahaga kinni, seda aga ei saa lõputult teha ja mingil hetkel võimendunud vastuolud tabasid ühiskonda väga valusalt.

 

Kommentaarid