Teadlaste sõnul on inimkonna häll hoopis Euroopa ja mitte Aafrika

Kuni viimase ajani on eksperdid arvanud, et inimkond sai alguse seitse miljonit aastat tagasi Kesk-Aafrikas. Nüüd on aga leitud Bulgaarias ja Kreekas ahvi sarnase olevuse kivistisi, kelle hambad sarnanesid inimese hammastele ja kes elas 7,2 miljonit aastat tagasi.

Olevus, keda nimetatakse Graecopithecus freybergi, hüüdnimega El Graeco, on tõestuseks, et meie esivanemad eksisteerisid Euroopas juba 200 000 aastat varem, kui tekkisid esimesed Aafrika hominiidid.

Rahvusvahelise teadlaste rühma sõnul on tegemist avastusega, mis muudab täielikult inimkonna ajalugu. Uurimuse üks läbiviija Bulgaaria teaduste akadeemia professor Nikolai Spassov kinnitab, et uurimus muudab arusaama sellest, millised olid inimlase esimesed sammud ja kus ta need astus. „Graecopithecus ei ole ahv. Ta kuulub hominiidide hõimu ja on homo otsene eelkäija,“ ütles Spassov.

Teadlaste rühm analüüsis Kreekast leitud Graecopithecus freybergi alalõualuud ja Bulgaariast leitud isendi ülemist silmahammast. Alalõualuult leiti täiendavate hambajuurte jälgi, mis lubab järeldada, et tegemist oli hominiidiga. Olevus on paarsada tuhat aastat vanem, kui on seni arvatavalt vanim Tšaadist leitud inimlane Sahelanthropus tchadensis.

Uurimuse kaasautori Toronto ülikooli professori David Begun’i sõnul võimaldab tehtud avastus paigutada inimese ja šimpansi eellase Vahemere regiooni. Perioodil, mil Vahemeri kuivas ära, said ahvid ning hominiidid vabalt Euroopa ning Aafrika vahet liikuda. Uurimuse läbiviinud teadlased arvavad, et Graecopithecus freybergi ei surnud välja, vaid liikus edasi Aafrikasse.

Uurimuse juhtivteadlane Madelaine Böhme Tübingeni ülikoolist usub, et kui nende teooria tunnustust leiab, korrigeerib see oluliselt inimkonna ajaloo algust.

Osa eksperte suhtub leidudesse siiski teatud skepsisega. Antropoloog Peter Andrews’i sõnul kinnitavad väga olulised leiud siiski, et inimkonna häll asub Aafrikas ja tema arvates tuleks suhtuda üksikutesse isoleeritud leidudesse ettevaatlikult.

Allikas: The Telegraph  (tõlkinud ja refereerinud Triin van Doorslaer)

FOTO: wikipedia

 

Kommentaarid