ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmed 2017. aastal rikuvad ise massiliselt inimõigusi

ÜRO Inimõiguste Nõukogu, kuhu kuulub 47 liiget,  vastutab otseselt inimõiguste edendamise ja kaitsmise eest kogu maailmas. Mandaadi kohaselt on Nõukogu tähtsaim eesmärk tagada inimõiguste edendamise ja kaitse kõrgeim standard.

Seega võiks arvata, et riigid nagu Saudi Araabia, Venetsueela, Hiina; Iraak, Kuuba, Katar, Burundi ja Bangladesh Nõukogu liikmete hulka ei kuulu. Paraku on aga pilt hoopis teine. Surmanuhtlus usulistel põhjustel, meelevaldsed vahistamised, süstemaatiline sõnavabaduse piiramine – need on vaid mõned näited sellest, mida praktiseerivad mõned ÜRO 2017. aasta Inimõiguste Nõukogusse valitud liikmetest.

Saudi Araabia – surmanuhtlus usulistel põhjustel ja abielurikkumise eest; ihunuhtlus, sh piitsutamine ja amputeerimine; kohtuvõim on valitseva režiimi kontrolli all; viimastel aastatel on üha enam inimesi tapetud pea maha löömise läbi; teisitimõtlejate ja vähemuse esindajate meelevaldsed arreteerimised; puudub sõnavabadus.

Venetsueela – laialdaselt levinud meelevaldsed arreteerimised; opositsiooni liidrite vangistamine; ajakirjanike heidutamine; piinamine; valitseva režiimi põhjustatud näljahäda.

Hiina – sõnavabaduse ja usuvabaduse salgamine; kodanikuühiskonna represseerimine; tiibetlaste ja teiste vähemuste diskrimineerimine.

Kuuba – süstemaatiline sõnavabaduse piiramine; valimised ei ole ei vabad ega õiglased; dissidentide vastu suunatud ähvardused ja vägivald.

Iraak – valitsusmeelne politsei tegeleb laiaulatuslike inimõiguste rikkumisega, sh pannakse toime inimeste mõrvamisi, toimuvad inimeste kadumised, inimeste vara hävitamine.

Katar – ligi 1,4 miljoni võõrtöölise ebainimlik kohtlemine; naistel puuduvad meestega võrdsed põhiõigused; finantseerib ISISt ja Hamasi.

Burundi – politsei on tapnud rahumeelseid meelavaldajaid, valitsusväed sooritavad kohapealseid surmamõistmisi, toimuvad inimeste mõrvamised ja kadumised, piinamised, seksuaalne vägivald; genotsiidihoiatus.

Bangladesh – inimeste kadumised, sekulaarsete inimeste tapmised islamistide poolt, piirangud meediale ja sotsiaalmeediale; alaealiste sunnitud abielud; sooline vägivald; ebainimlikud töötingimused ja puudulikud töötajate õigused.

Ühinenud Araabia Emiraadid – puuduvad poliitilised parteid, puudub valitsuse vahetamise võimalus; piirangud sõnavabadusele; meelevaldsed arreteerimised, politseinike ja vangivalvurite poolne vägivallatsemine; naistevastane vägivald; võõrtööliste vägivaldne ja ebainimlik kohtlemine.

Jääb arusaamatuks, kuidas saavad ülalnimetatud riigid aidata kaasa inimõiguste edendamisele ja kaitsmisele kogu maailmas? Sest tegelikult ju ei saagi.

Allikas: Townhall (tõlkinud Triin van Dootslaer)

FOTO: AP/Scanpix

Kommentaarid