ÜRO versus Indoneesia: ehk alustaks siiski islamiinvasiooni kätte sattunud Euroopast?

Maailmas käriseb üha suuremaks lõhe vasakliberaalsete niinimetatud “euroopalike väärtuste” ja üha tugevneva ning agressiivsemaks muutuva islami vahel.

Nii on Lääne liberaalses ruumis lubatud ja soositud homoseksualism, sooneutraalsus, sooline võrdõiguslikkus ja paljud teised nn uued väärtused, mille aktsepteerimine on tehtud lausa kohustuseks. Samas aga valguvad Euroopasse üha uued islamiimmigrantide hulgad, kes oma arvu suurenedes juurutavad ka siin oma tavad ja suruvad neid teistelegi peale.

Paljudes Lääne-Euroopa riikides on juba olemas islami paralleelühiskonnad ja “läänelikud väärtused” kipuvadki jääma vaid kristliku kultuuriruumi repressiivseks kohustuseks. Naisõiguslased ei võitle mosleminaiste eest, geikogukond vaatab mööda homoseksualistide hukkamistest Lähis-Idas, tervitades hoopis uute pagulaste tulekut, sooneutraalsus jääb ilmselt ka Moolenbeekidest eemale ja nii edasi.

Samas aga õpetab ÜRO inimõigusjuht maailma suurimat moslemiriiki Indoneesiat, et seal võtvat maad riigile tavatult sallimatud vaated ning valitsus ei tohiks kriminaliseerida riigis olevaid seksuaalvähemusi. “Äärmuslikud vaated Indoneesia peavoolupoliitikas “on sügavalt häirivad” ning nende kõrval esineb diskrimineerimisele ässitamist, vihkamist ja vägivalda,” ütles Zeid Ra’ad al-Hussein visiidil Indoneesiasse, kus ta kohtus külaskäigu raames president Joko Widodo, kodanikuühiskonna esindajate ja inimõigusrikkumiste ohvritega, vahendab BNS.

Indoneesia parlament arutab muudatusi riigi kriminaalseadustikus, millega tahetakse keelustada abieluväline seks. Euroopalikus ühiskonnas on see ehk tõesti tugevalt demokraatlikke õigusi riivav, kuna säärast nõuet tunneb ka kristlik maailm ajaloo varasematest perioodidest.

Siiski võiks kõigile inimõiguslastele soovitada — alustage sellest, et moslemiimmigrandid loobuksid Euroopas lapspruutidest, ei ahistaks Euroopa vabameelseid naisi, lubaks ka oma kogukondades naistel eneseteostust vastavalt nende vabale tahtele ja ennekõike, sundige valitsusi, et nad kõrvetaks šariaadi Euroopast välja.

ÜRO nõue Indoneesiale on ehk õige, kuid Euroopas toimuva rasside segamise taustal kahepalgeline. Kõrgelt ja kaugelt hõigatakse islamile ähvardusi, kuid kui moslemid on lähedal, siis kahjuks lömitatakse nende ees. Vaevalt, et 240 miljonit Indoneesia moslemit hakkavad oma traditsioonilist elulaadi ja karme usunõudeid vasakliberaalsete kirejate pärast muutma.

Paavo Kivine on humanisti ja altruisti võrreldes öelnud, et humanist on see, kes seisab abordivabaduse, geide, lesbide ja biseksuaalsete võrdsete õiguste, kahesooliste ja sugu vahetanute, samasooliste abielu ja eutanaasiavabaduse eest, aga on kindlalt vastu jumalale ja kirikule.

Seega, erinevalt altruistist teeb humanist teoorias selget vahet, kes on kes. Praktikas võib ja eelistabki ta armastada inimest tugitoolist tõusmata ja kätt külge panemata, kuid tingimata valju häälega nuttes. Humanistina  elamine ei nõua muud kui lakkamatut loba ja seda Lääne ühiskond ka teeb.