Victor Orbán: Saksamaa toon on jäme, ülbe ja agressiivne

Hiljuti ilmus ajakirjas Bild pikem intervjuu Ungari peaministri Viktor Orbániga (pildil). Teda tuntakse kui otsekohese ütlemisega meest, kes on praeguses Euroopa migratsioonikriisis kõige resoluutsem kvoodisüsteemi vastane.

Orbán on lubanud korraldada referendumi sisserändajate laialijaotamise teemal. Küsimusele, kas sellega soovib Orbán lõhestada Euroopat, vastab Ungari peaminister, et referendumiga soovib ta takistada kohustuslike kvootide kehtestamist, mis on vastuolus ELi seadustega. „Me ei saa võtta vastu otsuseid üle inimeste peade, seda enam, et need otsused muudavad oluliselt meie ja tulevaste põlvede elu. Kvootide kehtestamine muudaks täielikult Ungari ja Euroopa nägu: etniliselt, kultuuriliselt ja religioosselt. Minu otsus ei ole suunatud Euroopa vastu. See otsus on Euroopa demokraatia kaitsmiseks. Demokraatia põhialuseks on lojaalsus oma rahva suhtes. Kesk-Euroopas on meil olemas kogemus ja me teame, et kui me ei tegutse oma rahva huvides, kaotame varem või hiljem oma vabaduse. Me ei soovi lõhestada Euroopat, aga me peame kaitsma oma kodanikke. See omakorda tähendab, et me ei soovi enda juurde migrante. Miks me peaksime importima endale lääneriikide probleeme?“ selgitab Orbán.

Ungari peaminister ei leia, et seab sellega Ungari rahvuslikud huvid Euroopa huvidest ettepoole. „Minu meelest Euroopa koosnebki rahvuslikest huvidest. Euroopa poliitikud ei peaks siin tegema vahet. Miski, mis on halb Saksamaale, Austriale või Ungarile ei saa olla hea Euroopa Liidule,“ räägib Orbán  ja leiab, et hetkel tuleneb plahvatusoht pigem Brüsselis valitsevast kaosest , mis halvab ELi. Kõige murelikumaks teeb Orbáni tõsiasi, et Brüssel tolereerib ning propageerib nurjunud lepinguid – Maastrichti kriteeriumid, Schengen, Dublini konventsioon, neist ükski ei ole enam rakendatav.

Slovakkia peaminister Fico on süüdistanud Saksamaad diktatuuri kehtestamises migratsiooniküsimuses. Orbán ei nimetaks seda päris diktatuuriks, kuid leiab, et praegune Saksamaa toon on jäme, ülbe ning agressiivne. „Praeguses migratsioonikriisi kaoses on see suur probleem,“ ütleb Orbán. „Sakslased ja ka meie Kesk-Euroopas soovime säilitada Euroopa peamisi väärtusi: kristlik-judaistlik maailmapilt, garantii, et lepingutest peetakse kinni. Me peaksime hoidma kokku, mitte vaidlema, eriti seetõttu, et Brüsselist jõuavad meieni väga teistsugused signaalid: multikultuursus ja korralagedus.“

Ungari peaminister ei süüdista Angela Merkelit rändekriisi puhkemises, ta leiab, et Saksamaa kantsler reageeris kaosele Lähis-Idas, Süürias ja Iraagis nii nagu ta õigeks pidas. Kuid ungarlased ei soovi siiski end seesuguste eksperimentidega siduda. „Kui lubada oma riiki massiliselt registreerimata immigrante Lähis-Idast, siis tähendab see terrorismi, kuritegevuse, antisemitismi ja homofoobia importimist. Meie, ungarlased oleme alati olnud rahvaste sulatuspott. Euroopa suurim sünagoog asub Budapestis ja sellest vaid kiviviske kaugusel on uhke katoliiklik katedraal. Juudid ja kristlased elavad koos, mitte üksteise kõrval. Puuduvad getod, nn no-go piirkonnad, ei ole sellised sündmusi nagi Kölnis vana-aasta õhtul. Kölnis toimunu läks ungarlastele väga hinge. Mul endal on neli tütart. Ma ei taha, et minu lapsed kasvaksid üles maailmas, kus võib juhtuda midagi sarnast nagu Kölnis,“ on Orbán avameelne.

Ta usub endiselt, et Saksamaa kantsler Merkel on tegutsenud nii nagu ta on õigeks pidanud, kuid rõhutab, et teised riigipead ei pea ju Merkelit igas asjas imiteerima.

Küsimusele, kuidas tunneb Orbán end Merkeli tulisema oponendi rollis, vastab Ungari peaminister, et ta ei tegele enese esitlemise või upitamisega. „Poliitikud ei ole populaarsed isikud, kuna nad räägivad tõtt. Fakt on siiski see, et kui Berliin ja Brüssel oleksid möödunud suvel Kesk-Euroopat kuulanud, oleks Euroopas praegu võib-olla kümned tuhanded migrandid, aga mitte üle miljoni. Me nõudsime algusest peale, et migrandid tuleb peatada, nad tuleb registreerida ja üksteisest eraldada – tõelised hädasolijad majandusmigrantidest,“ on Orbán veendunud.

Tema meelest on poliitikud ennast rändekriisi küsimuses täielikult isoleerinud. Nad ei kuula rahvast. „Kui üks poliitik tahab lahendada immigratsiooniküsimusi oma rahva tahte vastaselt, on see tema jaoks kaotatud lahing,“ ütleb Orbán ja lisab, et Ungari ei taha illegaalseid immigrante, ei taha importida oma riiki samasuguseid probleeme nagu on Saksamaal ja Ungari ei luba kellelgi end selleks sundida. „Mitte keegi Ungaris ei mõista sedalaadi sundimist.“

Rääkides solidaarsusest, tuletab Orbán meelde, et Ungari ei kasutanud majanduskriisi ajal Saksa pankade abi ja maksis oma laenud IMF-ile tagasi enne tähtaega. Ungari ei soovi elada kellegi kulul. Lisaks kaitseb Ungari Euroopa Liidu lõunapiiri praktiliselt ilma igasuguse Brüsseli toetuseta. „Oleme kulutanud piiri kindlustamiseks ligi 200 miljonit eurot, lisaks oleme aidanud Balkani riike, ilma et EL oleks sentigi lisanud. Rääkimata Poola kaudu Ungarisse voolavatest Ukraina põgenikest. Sellest ei ole enam kusagil juttu. Meilt hoopis nõutakse Lähis-Ida migrantide vastuvõtmist,“ selgitab Orbán.

Põgenike laialijaotamise kohta kvootide alusel ütleb Ungari peaminister, et selline otsus ei ole seadustega kooskõlas ning nii Ungari kui ka Slovakkia kaebavad selle otsuse kohtusse. „Ja üldse, kui palju neist 160 000 põgenikust on üldse laiali jagatud? Mõnisada ehk. Jaotusskeem on absurdne ega tööta. Kuid Brüsselis ei soovi keegi seda tunnistada.“

Kreeka probleemide kohta arvab Orbán, et Kreekal on kindlasti väga raske, kuid Kreekale on  pakutud igasugust abi. Kahjuks ei ole Kreeka seda vastu võtnud ja lõppude lõpuks on võimalik aidata vaid kedagi, kes end ise aidata soovib. Ka leiab ta, et kui Kreeka ei täida oma kohustusi ELi välispiiri valvamise osas, siis tuleb arvestada selle tagajärgedega ja Schengeni tsoonist välja arvamisega.

Küsimusele, kuidas suhtub Orbán Euroopa Liidu ja Türgi suhetesse rändekriisi puudutavatel teemadel, arvab Ungari peaminister, et selles küsimuses ei ole ELi poliitika Türgi suhtes kõige parem. „Me läheneme Türgile nagu kerjused. Palume president Erdoganil kaitsta ELi piire, sest me ise ei saa sellega hakkama. Vastutasuks anname Türgile lubadusi, mida me ei ole võimelised pidama, või ei taha pidada. Inimesed Budapestis lintšiksid mu ära, kui ma nõustuksin plaaniga, et Türgi põgenikelaagritest jaotataks inimesed mööda Euroopat laiali,“ ütleb Orbán.

Ungari suhete kohta Türgi ja Venemaaga, selgitab Orbán: „Ajalugu on näidanud, et Ungari püsib heal järjel vaid siis, kui Berliin, Moskva ja Ankara on meie poolel ja on huvitatud Ungari edust. Seda ka juhul, kui me pole alati kõigis küsimustes ühel meelel. Mis puutub suhetesse Poolaga, siis on nii, et Kesk-Euroopa inimesed ja Ungari on saatusest kokku määratud, seda igavesti. Paljud ungarlased on valanud oma verd Poola eest ning vastupidi, iga poolakas annaks elu Ungari kaitsmiseks.“ Orbán usub, et sõja lõpetamiseks Süürias on vaja Venemaa abi. „Euroopa on nagu vanaeit, kes vangutab koledaid uudiseid lugedes pead, kuid samal ajal unustab oma maja ukse lukust lahti.“

Allikas: Bild (tõlkinud Triin Van Doorslaer)

FOTO: AFP/Scanpix

Kommentaarid