Rahandusministeeriumi ametnik eitab justkui liiguks aktsiis Läti eelarvesse

Alkohol

Rahandusministeeriumi hinnangul ei laeku järgmisel aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 80 miljonit eurot oodatust vähem ja prognoosib riigieelarvesse endiselt 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. “Prognoosime jätkuvalt riigieelarve alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastaks 341 miljonit eurot. See arvestab nii varude kui ka tarbimiskäitumise ja piirikaubanduse muutusi,” ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu BNS-ile.

“2018. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv tuleb sellest, et 2017. aastal müüsid kaupmehed valdavas osas oluliselt madalama aktsiisimääraga lattu varutud alkoholi, kuid 2018. aastaks on suurem osa nendest varudest otsas,” lisas Heinapuu.

“Rahandusministeeriumi septembris avaldatud alkoholiaktsiisi tulu prognoos on muutunud võrreldes eelarves planeerituga 39 miljoni euro võrra väiksemaks. Sellest ligikaudu 26 miljonit eurot ei ole otseselt seotud piirikaubandusega, vaid tuleneb müüjate suuremast ja varasemast aktsiisikaupade varumisest aktsiisitõusu eel,” rääkis Heinapuu.

“Osa varumist nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. aasta tulusid, nii et aktsiis tasuti nendelt varudelt möödunud aastal. Tänavu suvel kogutud suuremad lahja alkoholi varud vähendavad aktsiisitulu seoses sellega, et kõrgema määraga alkoholi müüakse selle võrra 2017. aasta jooksul vähem. Varude mõju arvestamata oleks 2017. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv ligi 11,5 protsenti mullusega võrreldes,” märkis Heinapuu.

Teisipäeval avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosi, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot vähem alkoholiaktsiisi kui rahandusministeerium planeerib ning juba sel aastal on vaatamata järsule aktsiisitõusule maksulaekumine absoluutnumbrites madalam kui varasematel aastatel.

Kui eelmisel nädalal kirjutas Ärileht, kuidas riik on pidanud selleks aastaks riigieelarvesse prognoositud alkoholiaktsiisi laekumist juba pea 40 miljoni euro võrra kärpima, siis värske konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et aktsiisidena saamata jääv summa võib sel aastal ulatuda kuni 56 miljoni euroni.

Kaubandus-tööstuskoja tellitud ja konjunktuuriinstituudi (EKI) läbiviidud uuring meenutab, et Lätiga tekkinud piirikaubanduse käivitajaks oli 2016. aasta kange alkoholi hinnatõus Eestis, 2017. aastal on kordades suurenenud lahja alkoholi toomine. “Piirikaubandus on hetkel faasis, kus ta kasvab kiiresti,” ütles EKI juht Marje Josing uuringu tutvustamisel.

Eestist minnakse Lätti oste tegema järjest sagedamini. 2017. aasta jaanuarist juunini loendati lühiajaliselt Lätis viibinud sõidukeid juba 25 protsenti enam kui aasta tagasi. Väga suur hüpe on toimunud aga 2017. aasta juulis ja augustis kui Lätis viibis lühiajaliselt 57% rohkem sõidukeid kui 2016. aasta juulis ja augustis. Siinjuures ei võeta arvesse neid, kes peatuvad piiril ostude tegemiseks regulaarsete sõitude ajal.

Lisaks prognoosib EKI, et 2018. aasta riigieelarvesse laekub ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium planeerib. Josing rõhutas, et Eesti eelarves moodustab alkoholiaktsiis suhteliselt suure osa võrreldes naabritega. “Me oleme ohtlikus olukorras, kus maksustame kõrgelt pahesid ja ootame, et vähem tarbitakse. Aga samas ootame, et maksutulud suureneksid.”

Kommentaarid