Tallinn jäi viina ostvatest soomlastest ilma, Eesti ja Läti õllehinna vahe venib Euroopa suurimaks

Tallink

Iltalehti kirjutas, et Tallinki proovikruiis Helsingi-Riia liinil müüdi täielikult välja. Üle 3000 soomlase sõitis Riiga odavat alkoholi ostma. Varem loksus sama seltskond Tallinna vahet, aga tänu Jüri Ratase valitsuse ennastunustavale võitlusele viinakuradiga, ei laeku alkoaktsiis enam Eesti riigikassasse vaid Lätti.

Tallink Silja kommunikatsioonijuhi Marija Nöjdi sõnul õnnestus esimene reis suurepäraselt. “Piletid müüdi välja ja pidasime ka ajagraafikust kinni,” ütles ta. 3300 reisijat mahutava laeva restoranides tekkisid inimrohkuse tõttu lausa üüratud järjekorrad.

Nöjdi väitel hakkab Tallink Silja nüüd arvutama, kas sarnaseid kruiise on kasumlik teha ka tulevikus. “Riia kruiisi otsus tehti aga juba üle aasta tagasi,” ütles ta.

Soome ja Läti vahel sõitev kruiisilaev on Tallinki vastus soomlaste soovidele hankida endale odava hinnaga alkoholi. Kuna Eestis on alkoholi aktsiisimäär järk-järgult tõusnud, pole siinsed hinnad põhjanaabritele enam piisavalt odavad.

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop rääkis, et kõige suurem muutus on Eesti eriti äkiliste aktsiisitõusude järel toimunud inimeste ostuharjumustes. “Eelmisel aastal ületas Eesti aktsiiside vahe Lätiga juba kriitilise piiri ja tekkis lõunapiiril piirikaubandus. Tänaseks päevaks on viiendik eestlaste õllest ostetud Lätist ja peale erakordset aktsiisitõusu selle aasta 1. juulil. See number järgise aasta jooksul vähemalt kahekordistub. See tähendab, et tänu aktsiiside vahele, kaotame Lätile tootjana üle 40% mahust. Tundub esmapilgul uskumatu, kuid nii see läheb,” kõneles Noop.

Kas see tähendab, et 40 protsenti eesti inimestest käivad lõunapiiril õlut ostmas?

“Ei tähenda. See number on umbes 20 protsendi juures, kuid nad ostavad kogu tootmismahust üle 40 protsenti. See kõik mõjutab nii Eesti riigi maksulaekumisi kui meie ettevõtte müüki,” selgitas Noop.

Tema sõnul on kõige kurvem lugu nende aktsiisitõusude juures see, et järgmisest aastast on Eesti õlle hinnavahe Soomega juba nii väike, et Eestist seda soomlastel enam osta ei tasu. “Sellega jääb riik hoobilt ilma ligi 50 miljonist eurost maksutulust, mida ei ole millegagi kompenseerida. Kaotab nii riik, kodumaised tootjad kui kogu Eesti turismisegment. Mul on kõrvalt seda väga kurb vaadata, kuid meie praegust valitsust ei ole need argumendid huvitanud,” märkis tööstur.

Noop toob näite. “Mõne aastaga tõuseb Eestis lahja alkoholi aktsiis 2,2 korda. Taoline tõus teeb näiteks 0,5 liitrise õllepudeli hinnaks 1,5 eurot, samal ajal kui Lätis on see 0,5 eurot. Seega vahe Lätiga saab olema üks euro 0,5-liitrise pudeli või 11 eurot õllekohvri kohta. Meie õllekohvrite hinnataseme vaheks Soomega jääb ainult kaks eurot ja see toob omakorda kaasa travel-trade’i kaubanduse mahu kadumise põhjasuunal. Hinnavahe Lätiga saab olema Euroopa Liidu suurim hinnaerinevus kahe naaberriigi vahel, mis toob enesega kaasa Eesti-sisese müügi languse hinnanguliselt 50% ja selle kolimise Lätti. Näiteks Taani ja Saksamaa vahel on 2,5 korda väiksem hinnaerinevus, kui see tuleb meil Lätiga. See on kaasa toonud selle, et 40% Taani õllest ostetakse Saksa piirilt. Arvestades ka põhjapiiri ärakukkumist, saab meie lahja alkoholi müük langeb 60%.

Kommentaarid