Kui Eesti kuulumist NATO-sse pooldab üle 90 protsendi eestlastest, siis venekeelsete vastajate seas püsib toetus NATO liikmeks olekule jätkuvalt väga madalal, selgub uuringust.
Kaitseministeeriumi tellitud uuringu “Avalik arvamus ja riigikaitse” tulemustest selgub, et Eesti kuulumist NATO-sse pooldas tänavu märtsis 72 protsenti elanikkonnast, kusjuures 39 protsenti on kindlasti ja 33 protsenti pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19 protsenti Eesti elanikkonnast ning seisukohta ei osanud võtta üheksa protsenti elanikkonnast.
Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATO-sse 91 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam, vaid 31 protsenti.
Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu ligi pooled ehk 48 protsenti ning viiendik ei oma selles küsimuses kindlat seisukohta.
See tõestab veenvalt, et enamus eestivenelasi asub kindlalt Kremli infoväljas ja kui viimasel lastakse endiselt vabalt levida, siis ka tulemus ei muutu.
Uuringu läbiviijad nendivad, et venekeelsete vastajate seas on toetus NATO liikmeks olekule jätkuvalt liitumisjärgse perioodi madalaimas punktis, nagu see oli ka 2009. aasta mais ning 2015. ja 2016 aastal.
Turu-uuringute AS viis riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu kaitseministeeriumi tellimusel läbi tänavu märtsis. Selle käigus küsitleti 1202 Eesti elanikku. Tegemist oli juba 41. küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.
BNS-UU