03.05.2016
07
Pärast esimeste nüüdisaegsete inimeste saabumist Euroopasse 45 000 aastat tagasi ja enne põllumajanduse algust 7000 aastat tagasi toimus Euroopas mitmeid dramaatilisi elanikkonna muutusi, avaldab Howard Hughes Medical Institute’i (HHMI) geeniuuring, mis avaldati esmaspäeval ajakirjas Nature.
Uuringu viisid läbi David Reichi, Johannes Krause ja eesti päritolu geeniteadlase Svante Pääbo laboratooriumid. Varem oli jääaegsest Euroopast teada üksnes neli DNA näidist, kuid uue uuringuga lisandus neid 51.
“Katsuda seda pikka ajalooperioodi kirjeldada vaid nelja näidisega oleks nagu kirjeldada filmi sisu nelja seisva kaardi põhjal,” kommenteeris David Reich HHMI kodulehel ilmunud artiklis.
Uuringu käigus ilmnes, et varased Euroopa asukad 37 000 aastat tagasi pärinesid kõik ühest ja samast hõimust, mis elas üle kogu jääaja. Umbes 33 000 aastat tagasi kaotasid nad suure osa Euroopast sissetungijatele, kuid nendega suguluses olnud elanikud hõivasid kaotatud alad uuesti 19 000 aastat tagasi, kui jää hakkas taanduma.
Sellele järgnes uus migratsioonilaine idast, praeguse Türgi ja Kreeka aladelt.
Avastati, et 45 000 aastat tagasi Euroopasse saabunud inimesed olid teatud määral segunenud neandertallastega, kuid looduslik valik on segatud geene välja juurimas. “Neandertallaste DNA on tänapäeva inimeste jaoks pisut mürgine,” ütles Reich. Muinasaja eurooplastel oli keskmiselt kolm kuni kuus protsenti neandertallaste geene, kuid tänapäeva inimestel on neid vaid kaks protsenti.