Müstiline radiatsioonipilv Euroopa kohal

Septembri lõpus mõõdeti radioaktiivset isotoopi ruteenium-106 kogu Euroopas, kaasa arvatud Budapestis, Stockholmis, Prahas ja Milaanos.  Radiatsiooni tõenäoliseks allikaks arvati olevat Venemaa.  Nagu ikka, asusid Venemaa ametnikud raevukalt vastavasisulisi väiteid tagasi tõrjuma.

Meie ajakirjanduses teenis ära see sündmus alles kaks kuud hiljem vaid tagasihoidliku nupukese. Mis on aga tänaseks selgunud?

Ruteenium-106 on radioaktiivne isotoop, mida looduses ei leidu, seetõttu tähendab aine olemasolu  tuvastamine mingit erakorralist sündmust.  Isotoop tekib aatomite lõhustumisel reaktoris ning seda kasutatakse mõnedes meditsiinilistes protseduurides.  Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri juhi Anders Ringborni sõnul ei ole isotoopi atmosfääris mõõdetud pärasе Tsernobõli katastroofi.

Ekspertide hinnangul ei ole Euroopas mõõdetud kogused inimestele ohtlikud. Teisiti on aga lood Venemaal.  Alles 21. novembril sai teatavaks, et 29. septembrist 3. oktoobrini mõõdeti lõuna-Uuralis, Tseljabinski oblastis Argajashi külas 986-kordne ja Novogornõis 440-kordne ruteenium-106 isotoobi näidu tõus võrreldes eelmise perioodiga.  Radioaktiivset aerosooli mõõdeti kogu lõuna-Uuralis.   Just nendesamade külade vahetus läheduses asub tootmiskoondis „Majak“, mis tegeleb tuumajäätmete hoiustamise ja tuumarelva komponentide tootmisega.

Edasi toimus palli veeretamine ametnike vahel.  Tseljabinski oblasti juhtkond süüdistas Rosgidromet´i (Venemaa Hüdrometeoroloogia Ametit), et viimane pole mõõtmistulemustest neid teavitanud.  Rosatom, kellele allub tootmiskoondis Majak, eitab igasuguste intsidentide toimumist.

Tseljabinski oblasti peaonkoloog naeruvääristas kogukonna muret ning soovitas neil profülaktikaks „vaadata jalgpalli ja juua õlut“.

Greenpeace´i radiatsioonispetsialist Rashid Alijev kommenteeris aga, et Uurali elanikel on radiatsiooni eest varjuda juba hilja: oht oli septembris, kui toimus aine eraldumine atmosfääri.  Ta on veendunud, et oletatav avarii ja selle mõju keskkonnale vaikitakse maha, tagajärjed inimorganismile aga ilmnevad mitte varem kui poole aasta pärast.

Greenpeace valmistab juhtumi uurimiseks ette avaldust Venemaa Peaprokuratuurile.

Meelis Keerberg

Kommentaarid