15.04.2018
Riigikohus
Pühapäevases Tre, Ring FM ja Kuressaare Pereraadio eetris kõlanud saates “Räägime asjast” oli saatejuhiks EKRE esimees Mart Helme, vestluskaaslasteks telefonitsi Varro Vooglaid, Leo Kunnas ja Martin Helme.
Esimeseks teemaks oli Riigikohtu sellenädalane otsus, et kooseluseadus pidavat ka rakendusaktideta kehtima. Varro Vooglaiu sõnul võttis kõrgem kohtuorgan endalt võimaluse tunnistada, et selles osas tehti varem vigu, vaid ta tõestas, et võimude lahusus on Eestis illusoorne.
SAPTK esimees ja jurist Varro Vooglaid meenutas, kuidas õiguskantsler Ülle Madise ütles kunagi Riigikogus vastuseks Imre Sooääre pöördumisele, et kooseluseadus ei jõustu ilma rakendusaktideta, kuid praegu on ta vait, ning kohtunikud, poliitikud ja notarid võtavad seadust juba kehtivana. Mõnedes lääneriikides sõlmitud geiabielusid üritatakse seadustada kohtu abiga ka Eestis.
“Selline kohtulik aktivism ja laiem poliitiline agenda on tulnud riikidest, kus dekadentlik traditsioonilise ühiskonna lammutamine on jõudnud lõppfaasi,” nentis Mart Helme. Ta tõi välja ka Eestis leviva arvamuse, et geiõiguste tunnistamine olevat julgeoleku küsimus, sest me pidavat olema Lääne ruumis ühtsed. Varro Vooglaid nimetas seda arvamust karjamentaliteedist läbiimbunud võimueliidi sooviks tõestada ennast truu alamana.
Mart Helme juhtis tähelepanu ka kohtuvõimu sekkumisele seadusandjate töösse, sest väidetavalt olevat just Riigikogu jätnud täitmata oma kohustuse need aktid vastu võtta – see aga on ilmselge surve, mida demokraatlikus ühiskonnas ei saa kuidagi aktsepteerida.
“Kohus ütles avalikult, et talle ei meeldi see, mida seadusandlik võim teeb, ja ta surub ise seadused neile meelepärastesse rööbastesse,” iseloomustas Mart Helme Riigikohtu otsust. Varro Vooglaid lisas, et poliitiline ja kohtuvõim pole Eesti lahutatud, kohtunikud teevad poliitilisi otsuseid, määratud kohtunikele on antud ülim võim, mis peaks tegelikult kuuluma rahvale, ning paraku on kohtusüsteemil liiga palju võimu seaduste meelevaldseks tõlgendamiseks.
“Iga lapski saab aru, et kui rakendusakte pole, ei saa ka seadus kehtida,” nentis Varro Vooglaid. “See on teadlik õigusloome hea tava rikkumine – see algas juba siis, kui 51 poolthääle asemel suruti seadus 40 häälega läbi, lootes, et pärast õnnestub sama ka rakendusaktidega!”
Vooglaiu sõnul tõi Riigikohus ohvriks riigielu normaalse funktsioneerimise, sest kui seaduse läbisurumiseks pole enamust, siis surub seaduse läbi kohtusüsteem. Mõlemad vestluskaaslased tõid välja ka selle, et Riigikohtu otsust kajastati suhteliselt vähe, sest selline positsioon ei kannata kriitikat välja, see näitab, et Eesti pole õigusriik ja seetõttu tahetakse kõike “ära teha” võimalikult vaikselt.
SAPTK esimees meenutas ka Austrias toimunut, kus kohus otsustas, et abielu ainult mehe ja naise vahel ei olevat kooskõlas põhiseaduses kehtestatud võrdsuse põhimõttega, ja sama võib juhtuda ka Eestis. “Kohus võtab võimu enda kätte ja ilma et parlament muudaks abielu määratlust, surub uued peremudelid läbi,” hoiatas ta.
Mart Helme sõnul tuleb pärast valimisi ka Eestis kohtureform läbi viia. Varro Vooglaiu sõnul pole selles asjas lihtsaid lahendusi, sest ka konservatiivide võimule pääsedes on kohtutes endiselt liberaalid, kes tühistavad vastuvõetud seadusi. Üheks võimaluseks on kohtunike valimine, et rahvas annaks neile mandaadi ja nõuaks aru. “Muidugi hoiatakse selle eest, et siis hakkab kohtunike tegevus sõltuma rahva meeleoludest, aga ka praegu sõltub see teistest asjadest, eriti just poliitilistest motiividest,” lisas ta
Varro Vooglaid tõi näiteks selle, kuidas USA-s otsustasid üheksa Ülemkohtu kohtunikku, seejuures veel seisus 5:4 kogunisti 300 miljoni inimese eest, et ka seksuaalvähemustel on samad õigused, mis mees-naine-lapsed perekonnal. “Tuleb saavutada olukord, kus kohtunikud vastutaksid oma otsuste eest – praegu puudub nende üle igasugune kontroll!” märkis ta.