Raha ei tee õnnelikuks, küll aga hea uni ja korras seksuaalelu

Sageli öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid nüüd on leidnud teadlased, et inimene seostab oma heaolu kõige enam hea une ning seksiga. Oxford Economics’i teadlaste poolt välja töötatud skaala põhjal läbi viidud uurimus näitas, et sissetulekute suurenemine ei aita kuigi palju kaasa inimese õnnetunde tõstmisele, samas teeb seda aga aja veetmine magamistoas.

National Centre for Social Research poolt läbiviidud küsitlus tõi välja, et hästi puhanud inimesed kogusid skaalal keskmiselt 15 punkti rohkem kui halvasti magavad inimesed. Oma seksuaaleluga rahuolematud inimesed kogusid keskmiselt seitse punkti vähem neist, kes olid oma seksuaaleluga rahul. Sama skaala kohaselt oli aga 12 500 naelase ja 50 000 naelase aastasissetulekuga inimeste õnnetunde vahel vaid kahe punktine erinevus.

Samu vastajaid küsitleti iga kuue kuu tagant, et näha, kuidas mõjutavad elus toimuvad muutused nende õnnetunnet. Kõige enam on suurepärane enesetunne seotud hea unega, kuid sissetulekust tähtsamateks ostusid veel ka faktorid nagu tugev kogukond, kindel töökoht ja lähedaste inimeste tervis.

Küsitlusest selgus veel, et kõige õnnelikum demograafiline grupp on noored perekonnad. Õnnetunde ja väikese lapse olemasolu vahel oli väga tugev seos. Teisena õnnelikuks osutusid aastatel 1946-1964 sündinud ja aktiivselt tööl käivad inimesed, seda hea töökoha ja kõrge elustandardi tõttu.

Kõige õnnetumateks osutusid aga lastetud 30-40-aastased inimesed, kuna neil puudub tugev tugivõrgustik ja nad on vähem rahul oma seksuaaleluga.

Küsitlusest ilmnes ka, et vanemad inimesed on õnnelikumad kui nooremad.

Keskmiselt koguti 100 punktist 62,2. Inimesed, kes olid rahul oma seksuaaleluga ja magasid keskmisest paremini, kogusid 72 ja 92 punkti vahel.

50% suurem sissetulek tõstis kõigis gruppides õnnetunnet vaid 0,5 punkti võrra.

Vähem õnnelikud olid inimesed, kes veetsid vähe aega värskes õhus, kellel olid võlad, kes tarbisid liialt alkoholi ja suhtlesid vähem teiste inimestega.

Abielus inimesed ja need, kes elavad maal ning suhtlevad rohkem oma naabritega, osutusid samuti keskmisest õnnelikumaks.

Lisaks ei mõjutanud õnnetunnet kuigi palju asjaolu, kas inimene elas üüritud elamispinnal või isiklikul elamispinnal. Sotsiaalmeedia sagedane kasutamine osutus aga õnnetunnet vähendavaks faktoriks.

Uurimuses osales 8250 täiskasvanut.

Allikas: The Telegrpah

Refereeris ja tõlkis Triin van Doorslaer

Kommentaarid