INTERVJUU: USA-s elav eesti muusik Brad Jurjens: illegaalseid immigrante ei nunnutata USAs nii nagu liberaalses Euroopas

INTERVJUU: USA-s elav eesti muusik Brad Jurjens: illegaalseid immigrante ei nunnutata USAs nii nagu liberaalses Euroopas

28.03.2016

USAs elav Eesti muusik Brad Jurjens pidi vabariigi aastapäeval Estonia kontserdisaalis esitama Eesti hümni, kuid loobus pärast seda, kui riiklikult rahastatud ETV lasi eetrisse “Tujurikkuja” loo “Ei ole üksi ükski maa” paroodia. Intervjuus Uutele Uudistele avab Jurjens oma suhtumise tagamaid ning tõmbab ühtlasi vee peale nii Eesti kui ka Euroopa rändepoliitikale ja riigijuhtidele. 

Oled väljendanud oma pettumust seoses “Tujurikkuja” klipiga, mis lõhestas enam-vähem kogu Eesti kahte leeri. Kust Sinu jaoks läheb piir, mida on kohane parodeerida ja mida mitte?

Parodeerimine on lahe. Nalja võib teha põhimõtteliselt kõige üle, kui muidugi tegemist pole kellegi vaimse või kehalise alaarenguga. Tujurikkuja klipp oli tegelikult ka naljakas, aga tagamõte oli väga halb. Eesti rahvas olekski nagu sunnitud alaarengusse, kus Kalevipojad peavad välismaal tööl käima, et oma peresid üleval pidada ja normaalselt teenida, pensionärid saavad just parasjagu pensionit, et nad päris nälga ei kõngeks, aga võõramaalaste poputamiseks paistab pappi küll olevat. Siis tuleb Eesti riigitelevisioon ja teeb sellise satiiri oma inimeste arvelt. Nad oleks võinud vähemalt uue laulu kirjutada, selle asemel et vana head asja lörtsima hakata, siis oleks see minu jaoks okei olnud. Aga nad tahtsid vist meelega konnasilma peale astuda.

Kui palju Sa end Eesti eluga kursis hoiad ja kui palju see sulle korda läheb?

Niipalju kui võimalik ikka loen netist Eesti lehti ja portaale. Kusjuures naljakas on see, et kunagine nn kollane sopaleht Õhtuleht on minu arust praegu ainus suurem väljaanne, mis rohkem rahva enamusele kirjutab. Postimehes, mis ilmselgelt hetkel valitsuse käpa all on, ilmub nii valusat “arvamusliidrite” jama, et vahel on täitsa imelik lugeda, millised ulmemõtted pealtnäha täitsa normaalsete inimeste peas keerlevad. Need Lobjakad ja muud lontrused, kes teil seal on. Ja muidugi see, et Delfi ja Postimees osadel asjadel kommentaarid kinni keerasid, on parajalt stalinistlik lahenemine.

Mida oleks Eestil USA-lt õppida?

Ütleme, et mitte ainult Eestil, vaid kogu Euroopal. Ma ei kujuta ette, et tulevad illegaalsed lõunanaabrid ja hakkavad politseinikke kividega pilduma, naisi massiliselt käperdama ja vägistama, mingeid soodustusi või raha nõudma, lennujaamade õhku laskmisest rääkimata. Mitte et neid illegaalseid naabreid ei tuleks, aga Ameerikas nad teavad, et seadust rikkudes neid siin niimoodi ei nunnutata kui liberaalses Euroopas. Teine asi on sõnavabadus, paistab, et seda on Euroopas päris korralikult piirama hakatud. Ameerikas selline jama läbi ei laheks.

Kui tihedalt Los Angelese eestlased omavahel suhtlevad?

Vanemad olijad suhtlevad rohkem, nooremad ja uuemad vähem, kuna tänapäeval ei pea teineteisega suhtlemiseks enam ilmtingimata koos käima. On ju Facebook ja Skype jne. Aga Eesti Majas ikka tegeldakse, vahel isegi jauran seal.

USAs selguvad varsti presidendikandidaadid. Keda tulevase presidendina näed?

Ma pole ei vabariiklane ega demokraat, sest mõlemad pooled ju tegelikult teenivad sama saatanat. Sellepärast ongi tore, et praegu on kaks meest, Trump ja Sanders, kellel on sellest kõigest savi ja nad maksavad ise oma kampaaniate eest, mitte ei kasuta Wall Street’i, Sorose, Kochi vendade ega kellegi teise sponsorraha. Ja räägivad asjadest nii, nagu nad on. Ma tõesti loodan, et üks nendest presidendiks ka saab. Bushide ja Clintonite maffiast on siin kõigil kopp ees. Hillary Clinton on patoloogiline valevorst ehk tüüpiline karjääripoliitik, pealegi on Merkel ehe näide sellest, et üks poolhull vanaeit ei sobi suuriiki valitsema.

Mida peaks Eesti valitsus tegema, et elu Eestis paremaks läheks?

Näiteks võiks alustada elamisväärsete pensionite maksmisega. Aga ilmselgelt pole see ega Eesti rahva tahe üleüldiselt nende jaoks eriline prioriteet, seega peale tagasiastumise ei oskagi neile midagi tarka soovitada.

Millega praegu tegeled?

Panen sooloplaati kokku. Tulin paar nädalat tagasi Miamist, kus Yngwie Malmsteen pani kokku ühe laheda kitarrifestivali nimega “Guitar Gods”, kus ka minul oli koos tema enda, Steve Vai, Gus G ja Nicko McBrain’iga au samal laval üles astuda. Niisiis töiselt.

Kommentaarid