25.05.2015
volhv2
Umeå ülikooli psühhiaatri Lars Jacobssoni 1988. aastal avaldatud uurimistööst selgub, et traditsiooniliste väärtuste ja eluviiside kadumine on kaasa toonud enesetappude leviku.
Jacobssoni uurimistöö “Vaatest depressioonile ja enesetapule traditsioonilistes ühiskondades” püstitas kolm probleemi: milline on depressiooni ja enesetapu suhe, kas depressioonisarnased nähtused on levinud kogu maailmas, ning mida me teame enesetapust traditsioonilistes ühiskondades.
Statistika põhjal ilmneb, et vaimsete häirete leviku ja enesetappude arvu vahel mingis ühiskonnas ei ole seost. Samuti puudub seos mõne konkreetse vaimse häire ja enesetappude vahel.
Samale järeldusele jõudis juba 19. sajandi lõpul üks sotsioloogia alusepanijaid Émile Durkheim. Oma raamatus “Le Suicide” võrdles ta katoliiklaste ja protestantide enesetapumäära ning leidis, et protestantidel oli see palju kõrgem. Seda põhjendas ta katoliiklaste tugevama sotsiaalse kontrolliga, mille taga on nende traditsioonilisem eluviis.
Paljud uuringud näitavad, et traditsioonilistes ühiskondades on depressiivsed sündroomid olemas, kirjutab Jacobsson. Erinevates kultuurides avalduvad need aga väga erinevalt. Võimalik, et selle põhjuseks on kultuuriti erinev suhtumine ja vaade haigustele, arvab Jacobsson.
Enesetapuni jõutakse traditsioonilises ühiskonnas väga harva. Enesetappu tunnevad kõik inimühiskonnad, kuid selle levik on tähtis indikaator ühiskonna väärtushinnangute ja suhtumise kohta.
Jacobsson on uurinud traditsioonilisi eluviise näiteks Etioopia põlisrahvaste ja Rootsi saamide juures.