Riigiaparaadi toimimine ja reformide elluviimine sõltub tänapäeval üha enam sellest, kui hästi suudetakse oma otsuseid avalikkusele selgitada. Avalikus arutelus tekib sageli küsimus: kui palju kulub maksumaksja raha ministeeriumide ja ametite avalike suhete ehk PR-tegevuste peale?
Kuigi vahel pakutakse emotsionaalselt mastaapseid suurusjärke, näitab tegelik asutusteülese pildi analüüs, et Eesti Vabariigi reaalsed kommunikatsioonikulud jäävad vahemikku 15 kuni 20 miljonit eurot aastas.
Kuna riigieelarves puudub üks ja tsentraalne kulurida pealkirjaga avalikud suhted, on see summa hajutatud sadade asutuste personali- ja tegevuskulude vahel. See eelarve tugineb kahele suurele vaalale: majasisesele palgafondile ning erasektorist sisseostetavatele teenustele.
Püsiv palgafond: 300-liikmeline majasisene infoarmee
Suurima ja püsivaima osa riiklikust kommunikatsioonirahast moodustavad riigipalgal olevate spetsialistide töötasud. Eesti põhiseaduslikes institutsioonides, ministeeriumides ja riigiametites töötab püsivalt umbes 300 kommunikatsioonitöötajat ja nõunikku, kellele lisandub veel ligi sada spetsialisti riigi sihtasutustes ja äriühingutes.
Struktuur ja jaotus: mõnes strateegilises keskuses, näiteks Riigikantselei kommunikatsioonibüroos, võivad teavituse ja suhetega tegelevad inimesed moodustada üle 15% kogu asutuse koosseisust. Enamikus ministeeriumides ja suuremates ametites (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet) jääb nende osakaal 2,5–5% vahele kogu personalist.
Töötasud: sõltuvalt asutuse suurusest, regioonist ja vastutusalast teenivad need spetsialistid valdavalt 1887–3802 eurot kuus. Tipptaseme strateegiliste nõunike ja ministrite poliitiliste avalike suhete abiliste kuupalgad ulatuvad aga sageli kuni 4500 euroni (aastateenistus üle 55 000 euro).
Kui liita 300-liikmelise põhitiimi palkadele juurde tööandja maksud (sotsiaalmaks jne) ning igapäevased kontorikulud, nõuab selle meeskonna ülalpidamine riigieelarvest igal aastal umbes 10–13 miljonit eurot.
Riigihanked ja erasektori PR-agentuuride tellimused
Kuigi riigiasutustel on ulatuslikud oma meeskonnad pressiteadete kirjutamiseks ja meediasuhtluseks, puudub neil spetsiifiline võimekus toota suuri loovlahendusi, tele- ja raadioreklaame või osta soodsa hulgihinnaga meediapinda. Seetõttu liigub riigihangete kaudu igal aastal miljoneid eurosid erasektori agentuuridele.
Ainuüksi riigihangete kaudu tellitavate teavituskampaaniate, loovtööde ja välireklaami maht ministeeriumides ja ametites ulatub kokku ligi 4,6 miljoni euroni aastas.
Mõned ilmekad näited avalikustatud kuluartiklitest:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: ministeeriumi ja selle allasutuste aastased koondkulud turundusele ja teavitustele ulatuvad 386 867 euroni (ilma käibemaksuta).
Kriisi- ja fookuskommunikatsioon: rahandusministeeriumi tellitud Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi meediakampaania, kommunikatsioonistrateegia ning veebilehe loomine ja haldamine läks maksma 128 910 eurot.
Riigi sihtasutused ja suurettevõtted: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) planeerib teavitustööle ja loodusharidusele aastas kuni 500 000 eurot. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) opereerib aga välisturgudele suunatud Eesti maine- ja turundusprojektide raames veelgi suuremate sihtotstarbeliste eelarvetega.
Varjatud ja jooksvad majanduskulud
Lisaks suurtele hangetele ja palkadele kaasnevad igapäevase riigijuhtimisega väiksemad, kuid püsivad teavitusega seotud kuluartiklid:
Sisuturundus ja tellitud artiklid: ministeeriumid ostavad erameedialt (nt Delfi Meedia, Postimees Grupp) sisuturunduspinda ja tellitud artikleid, et oma seisukohti kodanikele lihtsas keeles lahti seletada.
Monitooringutarkvara litsentsid: riigiasutused kasutavad igapäevaselt tasulisi meediaseire platvorme (nt Meediapiiro vm), et hoida silma peal meediakajastustel ja avalikul arvamusel.
Tõlked ja aastaraamatud: info tehakse kättesaadavaks ka teistes keeltes. Näiteks ainuüksi Andmekaitse Inspektsioonil kulus oma sisuka aastaraamatu kujundamiseks, küljendamiseks ja trükkimiseks sisseostetud teenusena veidi alla 5000 euro aastas. Sellised väikesed kulud summeeruvad üle riigi kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Kas kulukas propaganda tootmine või vajalik avalik kohustus?
Riigi 20 miljoni eurone aastane kommunikatsiooni- ehk siis turunduskulu tekitab eelarvekärbete valguses tihti teravat kriitikat.
Riigiasutuste ja Riigikantselei tõlgendus on aga teistsugune: demokraatlikus riigis on valitsusel ja ametitel põhiseaduslik kohustus tagada läbipaistvus ning teavitada kodanikke nende õigustest, kohustustest ja kriisiolukordadest.
Tänapäeva infomüras inimeste tähelepanu võitmine ja vajaliku sõna kohaleviimine eeldab aga professionaalseid kanaleid ja tugevaid rahalisi ressursse.
Raul Pint