Tänavu 30. novembril saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõigi nelja sõjalise okupatsiooni päevade koguarvust, mis on 18 950. Meie riigis on olnud kaks lühemat Saksa okupatsiooni ja kaks Nõukogude Vene okupatsiooni, millest teine kestis üle nelja aastakümne.
Päeva ainulaadsus seisneb selles: kui edaspidi ei tule uut sõjalist okupatsiooni, siis on 30. novembri tähtpäev kordumatu. Valguse aeg saab pikemaks pimeduse ajast! Ja see vahe kasvab iga päevaga. Tähtpäeva saabumisest on ajakirjanduses juttu olnud, aga see on jäänud argiuudiste varju. Mõned teabekanalid avaldavad 30. novembri kohta üht-teist n.-ö. viimasel tunnil, mõni päev enne.
Kuna selle päeva pühitsemisel on tegemist rahvaalgatusega, mitte riikliku tähtpäevaga, siis on igaühel voli otsida päevale parimat nime. Kogu asi sai alguse juba kaheksa aastat tagasi. 27. märtsil 2013 pühitsesime mäletatavasti priiuse põlistumise päeva. Tol päeval sai meie praegune, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast. Asjakohase päevade loendamise tegid Muinsuskaitse Seltsi Tõru-klubi akadeemilise doktorikraadiga liikmed Uku Pihlak ja Tiit Riismaa.
Kui kaheksa aastat tagasi kanti rinnas märki, millel oli arv 7890 (esimese Eesti aja pikkus päevades), siis nüüdsele märgile tuleb arv – 18 950 (kõikide okupatsioonipäevade kogupikkus). Esialgu rääkisime lihtsalt vabaduse rekordist, ent Toomas Kiho pakkus kevadel 2013 ilusama nime – priiuse põlistumise päev.
Tänavuse 30. novembri kohta on jäänud enim kõlama nimetus – omariikluse põlistumise tänupäev. Eesti rahvas ei pruugi sel päeval korraldada suuri kogunemisi. Piisab, kui keskpäeval – kirikukellade saatel – asetavad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad jt. Vabadussõja ausammaste juurde lilli ja küünlaid. Õhtul võiks kodudes katta söögilaua harilikust veidi pidulikumalt. Nõnda väljendaks Eesti inimene oma vaikset tänu pikalt kestnud vabaduse eest. Mis aga kõige enesestmõistetavam – päikesetõusul võiks oma kodule heisata sinimustvalge lipu!
Riigikogu juhatus ja Eesti Lipu Selts teevad ühise üleskutse heisata 30. novembri hommikul majadele riigilipud. Päikesetõusul kell 8.50 heiskab lipu Pika Hermanni torni vabadusvõitluse teenekas uurija Peep Varju. Riigilippu pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Päevakohane veebikoosolek algab kell 9.30 Toompea lossis. Ettekannetega esinevad Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann, ajaloolane Küllo Arjakas ja ERR-i teadustoimetaja Maarja Merivoo-Parro.
Kell 12 helisevad kirikukellad üle riigi. Paljud Vabadussõja ausambad asuvad kirikute lähedal. Pealinnas asetab Riigikogu juhatus Eesti rahva nimel pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.
Vabariigi President Alar Karis viib sel päeval pärja Kuusalu kihelkonda Valkla Vabadussõja mälestusmärgi juurde. Pidulik talitus toimub Tartus Emajõe ääres, Kalevipoja kuju ees. Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed läidavad küünlad Tõnissoni ausamba ja tema kodumaja juures. Kell 18 pühitsetakse Tartu Peetri kirikus mälestustahvel vabadusvõitleja Enn Tartole.
30. november ei pea olema rahvakogunemiste päev, pigem on see vaikse tänu avaldamise päev.
Mõned Eesti meisterkokad nagu Angelica Udeküll kutsuvad inimesi üles korraldama oma kodus pärast tööpäeva lõppu pisut pidulikuma – tänuõhtusöögi. Süüdates laual küünla, eelistades eestipärast toitu. Meelis Pääbo (Miniplast OÜ) on saanud kunstnik Lembit Lõhmuselt tähtpäevale pühendatud rinnamärgi kavandi. Kaheksa aastat tagasi oli rinnamärgil arv 7890 – esimese Eesti aja pikkus päevades. Tänavusel märgil on arv – 18 950. Päev läheb mööda, aga märk jääb tänupäeva meenutama.
Eesti omariikluse tänupäeva pühitsemise on algatanud kuus Eesti ajaloomälule pühendunud seltsi, neist kõige enam on ettevalmistustele keskendunud Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Lipu Selts ja Kindral Johan Laidoneri Selts. Seltsid kutsuvad rahvast üles seda päeva meeles pidama! Heisakem 30. novembri hommikul sinimustvalged lipud!
Trivimi Velliste
Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees