Üks tuntud näitleja lausus hiljuti intervjuus, et pisut enam kui 30 taasiseseisvusaastaga on Eestit lammutatud ja hävitatud kõvasti rohkem kui 50 Vene okupatsiooniaastaga.
Kindlasti on keegi, kes tõuseb nüüd tagajalgadele ja küsib, kus meil siis Gulag ja viineripuudus on? Neid polegi, aga vihakõneseadus küpseb – eestlust ja Eestit on hävitatud sajal muul moel, mis on laastavamad kui NLKP/EKP parteifunktsionääride tehtu. Okupatsioonisigadusi oskasime me ära tunda, “omade” laastamistööd mitte.
Allakäigu aluseks on Euroopa Liit, õigemini see monstrum, milleks ta on saanud. Brüsseli motoks on tegelikult “keelan, käsen, poon ja lasen” ning allakäigu aluseks on see, et meie enam ei otsusta, seda teevad eurobürokraadid. Viimased kümme aastat on olnud õige laastavad: abielu pilastamine, kliimahüsteeria, võõraste sissevool, süstla otsa istutamine…
Rahva valitud võimupoliitikud ei ole enam rahva teenrid, vaid nad teenivad kaugel asuvat isandat, rahvas on see, kellest teerulliga üle sõidetakse. Meenub “Kääbiku” film, kus mäekollide kuningas istus troonil ja toetas jalgu oma alamate kuhjale.
Kõige lihtsam näide ladviku kuritööst: Laulva revolutsiooni üheks kandvaks ideeks oli lõpetada venekeelse tööjõu sissevedu mujalt Nõukogude Liidust. Kui Reformierakond võimule sai, taastasid Kaja Kallas ja Andres Sutt kohe NLKP “rahvuspoliitika” koos ohtra venekeelsete sissevooluga ja tagajärjeks on järsult venestuv riik. Sellest, et iseotsustamine, mis Moskvast ära toodi, kohe Brüsselisse delegeeriti, pole mõtet rääkidagi.
Kõige valusamini tunnevad Eesti iseseisvuse taastamise nurjumist pensionärid: kui me oma riiki üles ehitama hakkasime, siis terendas silme ees jõukas Eesti, kus vanurid saavad hakata vanaduspõlve nautima, sõites kahekesi Taisse või Bahama saartele. 34 aastat pärast taasiseseisvumist töötavad nad reisimise asemel edasi, et pensionile lisa saada ja tulevikus ei pidavat pinssi enam üldse saama. Üha enamaid vanureid ähvardab südame- või pihlakodu, kus üheks teenuseks on vägistamine ja pääseteeks eutanaasiaseadus.
Noored on elanud ainult “liberaalses ühiskonnas”, neil puudub võrdlusmoment, aga vanemad inimesed küll tänast Eestit ära ei tunne. Mitte midagi sellest, mis viis neid Balti ketti, pole teostunud. Või kui ongi, siis väga viledas variandis. Muidugi kui inimesed pole just Kaja Kallase vanemad, kes pidavat pensionist igati ära elama.
Üks inimpõlv veel ja Eestit polegi enam. Noored ehitavad multikultiriigi ja vanad surevad eest ära.
Uued Uudised