“Eile nägin ma Eestimaad!” on Juhan Liivi luuletus, kes kirjutas muuhulgas ka nii: “suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik – eile nägin ma Eestimaad!”
Ansambli Ruja repertuaari kuuluvas laulus on Ott Arder sõnu muutnud, luuletus ise aga inspireerib üha enam inimesi, kelle hinges on sügav mure oma kodumaa pärast.
Südamevalu Eesti saatuse pärast leiab ikka ja jälle tee luuleridadesse. Marika Kais postitas alljärgneva luuletuse FB-keskkonda EKRE Sõprade Klubi.
Täna nägin ma Eestimaad
Maha võetud metsasid
Söötis põlde ja aedasid
ja tühjaks jäänud külasid.
Täna nägin ma Eestimaad
Lagunenud külateid
Õnnetuid memmi ja taatisid
Töötuid emasid, isasid
Kurbade nägudega jõnglaseid
Täna nägin ma Eestimaad
Linnades uhkeid isandaid
ja nende uhkeid autosid
Kohutav elu on elada
ja uinuda tühja kõhuga.
Mis saanud on me Eestimaast
Et sellist elu peab elama
Kes laostas meie isamaa
Et rahvas on sunnitud kodudest lahkuma?