09.10.2018
Valitsuse äpardunud majanduspoliitika jätab tühjaks ka teatritoolid.
Üha enam leiab tõestust, et kartellierakondade majandus-, maksu- ja rahanduspoliitika pärsib ettevõtluse arengut.
Delfi vahendab drastilist olukorda Estonia rahvusooperis, kus tänavu oodatud 20 000 Soome ooperikülastajast jääb tulemata umbes kaks kolmandikku ehk ligikaudu 13 000 ooperisõpra. Neist umbes pooltele loodab Estonia asenduse leida ehk huvilised mujalt kohale meelitada, 6000 piletit aga jääb ilmselt ostmata.
Põhjuseks olevat soomlaste vähenenud huvi Eesti vastu, mis seondub elu kallinemisega meie juures. Ilmselt on oma osa ka alkoholiaktsiisi tõusul – nimelt ei tulnud nn vodkaturistid sageli ainult kärakat kaasa ostma, vaid veetsid aega ka siinsetes spaades, majutus- ja meelelahutuskohtades, sealhulgas paljud kindlasti ka teatris ja ooperis. Soome turistide kadumisest räägivad kõik siinsed ettevõtjad, kaoks pakutakse vähemalt poolt varasemast turistide arvust.
Oma roll Estonia rahvusooperi probleemides olevat juulist jõustunud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadusel, mille algatas valitsus mullu septembris. See muudatus on kaasa toonud hotellide ja laevafirmade pakutavate teatripiletit sisaldavate reisipakettide kadumise.
Nimelt määratleb uus seadus igasugust paketti pakkuvat ettevõtet automaatselt reisiteenuse pakkujaks, kellele rakendub märkimisväärse tagatisraha omamise nõue, vahendab Delfi. Turismifirmade Liidu presidendi Merike Halliku sõnul on seaduse tekst erakordselt keerukas ja raskestimõistetav, mistõttu väga paljud ettevõtted ei julge enam teha mingisuguseid pakkumisi, mida võiks käsitleda reisipaketina.
Jüri Ratase vasakpoolne valitsus on teinud palju majandust laastavaid otsuseid, mis on raha Lätti suunanud ning naabrite ostureisijad siit eemale peletanud. Ebakompetentsed poliitikud ei suuda lihtsalt ära näha, mida nende arvates asjalikud muudatused tegelikult kaasa tuua võivad.
See, et seadused on raskestimõistetavad ja keerukad, tuleneb enamasti sellest, et neisse püütakse erakordse täpsusega sisse sättida eurodirektiivid. Igal juhul on taas leidnud kinnitust fakt, et Eesti seadused ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut ja majanduse kasvu.