Võimalik vaid Venemaal? Ei, võimalik ka Swedbankis!

Hiljuti toimus Räpinas üks naljakas lugu – Swedbank paigutas sularahaautomaadi nii kõrgele, et enamikule inimesele osutus teenus liiga pilvepealseks olevaks.

Esimene teade ebatavaliselt kõrgel asuvast automaadist tuli Postimehe tarbijaleheküljel ja Õhtulehes 18. oktoobril ja ümberpaigutamise sõnum 31. oktoobril, kuid vahepeal jõudis Ärileht kirjutada: “Swedbanki kasum kasvas Eestis kiiremini kui hoiused või laenud – Swedbank Eesti 2018. aasta esimese üheksa kuu kasum ulatus 148,6 miljoni euroni, mis kasvas võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 19%.”

Swedbank vabandas Räpinas juhtunu eest oma Facebooki lehel. “Vabandame siiralt Räpina linnas ümberpaigutatud pangaautomaadiga seotud ebamugavuste pärast. Tegemist on meiepoolse möödalaskmisega ning teeme kõik endast oleneva, et masin saaks võimalikult kiirelt ja mõistlikult ümberpaigutatud.”

Isegi ümberpaigutus läks üle kivide ja kändude, kiirusest ja mõistlikkusest jäi kõvasti vajaka, kuid nüüd on see asi juba nädala jagu korras. Aga  juhtunu taust on küll selline, millest kuidagi mööda minna ei saa.

Esiteks – see lugu on täiesti selline absurd, mida me oleme harjunud nägema saates “Võimalik vaid Venemaal.” Kas paigaldajad ei näinud, et asi hakkab jamasid tekitama, panid automaadi paika, sest see oli nende töö, ja edasine neid ei huvitanud? See on ju täpselt idanaabri töökultuur! Ja kellega see juhtus? Jah, see on Swedbank, Euroopa üks suurimaid panku Rootsimaalt, kes ajab Eestis suuri kasumeid kokku, veab selle raha makse maksmata riigist välja, ja paigaldab selle eest klientidele puutrepiga ligi pääsetava sularahaautomaadi!

Kas selline asi võinuks juhtuda Stockholmis või Göteborgis? Arvatavasti mitte, ja kui juhtunuks, siis seisnuks ilmselt kuni aparaadi õigele kõrgusele seadmiseni seal pangabuss, et näidata omal kulul kahetsust juhtunu pärast ja hoolivust klientidest. Aga Eestis vabandati mokaotsast ja lasti asjal tatina päevadepikkuseks venida!

Swedbanki prestiiž Eestis on madal. See on üks multikultipanku, mis võttis mõne geisäutsu peale Aadu Luukase Fondilt tagasi raha, mille too tahtis kodanikuühiskonna preemiana anda Sihtasutusele Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks. Pank küsis tagasi raha, mis oli tegelikult justkui kingitusena mõeldud, ja fondil oleks pidanud olema õigus seda omatahtsi käsutada. Bigbankil samas ei valmistanud mingit raskust see mõnetuhandeline summa Aadu Luukase Fondile kompenseerida.

Swedbank on sobiv näide rahamaailma tumedamast poolest, kus raha kraabitakse kokku, aga klientidest hoolitakse vähe. Rootsipank näitas ka seda, kuidas ideoloogiline poliitkorrektsus hakkab turumajanduslikke reegleid ja kinkimiseetikat ahistama.

Hiljuti tõusis terve EL tagajalgadele, kui Briti välisminister võrdles teda Nõukogude Liiduga. Kahjuks ei tea ei Lääne-Euroopa ega ka Eesti noorema põlvkonna rahvas seda, kui sarnased on praegused liberaalse ühiskonna absurdsused NLiidu omadega! Eriti kui need on kantud ideoloogiast, nagu näiteks sooneutraalsed liiklusmärgid, millel pole mingit seost tegeliku eesmärgi ehk liiklusohutusega.