Eesti Panga käed jäävad rahapesu märkamisel lühikeseks?

Eesti Pank vastas rahandusminister Martin Helmele, et kui nad märkasid muutusi Danske Banki maksetes, siis nad küsisisid nende andmete õigsuse kohta.

Eesti Pank märkis vastuskirjas Martin Helme päringule võimaliku rahapesu kohta Eesti krediidiasutustes 2007.-2015. aastal, et keskpank küsis näiteks Danske Bankilt selgitusi siis, kui nende aruanne näitas, et nende maksete maht kasvas järsult, ja ka siis, kui maksete maht taas märkimisväärselt vähenes.

Martin Helme küsis keskpangalt:

1) kas Eesti Pank oli teadlik Venemaa keskpanga hoiatustest aastatel 2006 ja 2009?

2) missuguseid andmeid saite pankadelt, mis selgitaksid märgatavalt suurenenud rahavoogusid? Kas analüüsisite suurenenud rahavoogude põhjuseid ja mis järeldustele jõudsite?

“Danske Bank vastas Eesti Pangale, et panga äristrateegia on muutunud ja rahvusvaheliste ettevõtete teenindamise osakaal on suurenenud, ning kinnitas statistiliste aruannete korrektsust. Sellised kinnitused on Eesti Panga jaoks piisavad, et veenduda edastatud andmete õigsuses. Olime ka teadlikud, et samal ajal finantsinspektsioon juba hindas Danske Banki suutlikkust muutunud äristrateegiaga kaasnevaid riske piisavalt juhtida. Eesti Pank ei saa kontrollida panga äristrateegia elluviimiseks vajalike riskikontrollide sobivust või rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest teatamist,” vastas keskpanga president Madis Müller rahandusminister Martin Helme päringule.