Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Merry Aart: ürask hävitab Eesti metsi, kuid efektiivselt teda tõrjuda ei lubata

-
12.10.2022
Suure Munamäe vaatetornist vaadates näeb pruunistunud kuusemetsi Haanja kõrgustikul.
© UU

EKRE Riigikogu saadik Merry Aart alustas oma hiljutist arupärimist keskkonnaminister Madis Kallasele Lõunalehe sõnadega “Metsasõjas on raskerelvad üraskite käes”.

“Ürask hävitab hoogsalt nii riigile kuuluvaid kui ka erametsi. Oleme jõudnud olukorda, et enam ei teagi metsa, kus kuuse-kooreürask ei tegutseks. Näiteid on väga palju. Kasumetsa terviserada Antslas, Põlva Intsikurmu, Otepää Apteekrimäe Kullalaane, mida kutsutakse juba ka Üraskilaaneks, Suure Munamäe ümbrus, Taevaskoja terviserada, Elva paisjärve ümbrus ja veel paljud kohad, kus kuuskede häving on silmaga nähtav – seda on väga kurb vaadata.

Võrumaa erametsaomanikud on äärmiselt mures, sest ürask liigub ühelt kinnistult teisele katastroofilise kiirusega. Küllap seda on ka teistes maakondades. Meil on kaitsealad, sh rangelt kaitstavad alad, näiteks Haanja looduspargis, kus ei tohi midagi teha, isegi küttepuud oma metsast raiuda. Ühelt poolt erametsaomanikul on kohustus tõrjuda kahju, teiselt ei lubatud tal metsas ta raiuda.

Kuidas ta tõrjub? Raske on uskuda, et bioloogide soovitatud püünised ja rähnid suudavad sellise ulatusega üraskikahjud minimeerida. Tegelikkuses, kui soovime vähendada üraskikahjusid, tuleb raiuda, tuleb raiuda tabandunud puid õigeaegselt ja raiuda ka ennetavalt, siis kui ürask on juba koore alla pugenud, aga silmaga nähtavat kahju veel ei ole.

Ürask on meil muutunud pühaks ja puutumatuks. Kahjuks ei saa seda öelda kohaliku inimese kohta.

Kui mõni hädasolija tahabki vastuseid saada, siis talle lihtsalt ei vastata. Juunikuus arutati ühe Võrumaa erametsaomaniku probleemi keskkonnakomisjonis, kus lepiti kokku, et Keskkonnaamet tegeleb sellega ja vastab talle. Nii palju kui minule teada on, see metsaomanik vastust ei ole saanud.

Umbes 7000–8000 hektarit metsa on üraskist tabandunud, sh umbes 4500 hektarit riigimetsa majandusmetsa. Kas peame raiemahtu pidama primaarseks või peaksime mõtlema terve ja tugeva metsa peale? Milline väärtus on surnud metsal? Või on oluline jätkusuutlik mets? Siin on põhjust mõelda – milline peab olema meie eesmärk?

Meil on praegu väga tugev energiakriis tulekul, küttepuude hind on väga kõrge. Ehk aitaks üraskitõrjeks tehtav raie meil talve üle elada! Kas raiemahu arvestamise aluseks sellises olukorras, kus me oleme, võtame vaid küpse metsa või lisame sellesse arvestusse ka surnud metsa?

Me teame, et kui me kohe tõrjume, siis me saame sealt võib-olla veel isegi palki, kui ei, siis on edaspidi raske saada sealt isegi küttepuid.

Kas meil jätkub piisavalt talupojatarkust või jookseme emotsioonide redelit mööda, mis kahjuks võib ühel hetkel katki minna – kui pisut piltlikustada?”