Pensionär küsib: kas Eesti täidab Euroopa Liidu sotsiaalharta artiklit 23? Vastus: ei täida

Üks vanaduspuhkusel olija pöördub Uute Uudiste ja kogu ühiskonna poole küsimusega – kas Eesti riik täidab Euroopa Liidu sotsiaalharta artiklit 23 “Vanurite õigus saada sotsiaalkaitset”?

“Et rakendada tulemuslikult vanurite õigust saada sotsiaalset kaitset, kohustuvad lepingupooled võtma või toetama kas otse või koostöös avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonidega asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on eelkõige: – võimaldada vanuritel jääda võimalikult kauaks ühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks, tagades neile: a) piisavad vahendid, mis võimaldavad neil jätkata inimväärset elu ning osaleda aktiivselt avalikus, sotsiaal- ja kultuurielus; b) informatsiooni vanuritele mõeldud teenuste ja vahendite ning nende kasutamise võimaluste kohta; – võimaldada vanuritel vabalt valida oma eluviis ning jätkata iseseisvat elu harjumuspärases ümbruses, kuni nad seda soovivad ja selleks võimelised on, tagades neile: a) nende vajadustele ning tervislikule seisundile sobiva elukoha või elukoha kohandamiseks piisava toetuse; b) nende seisundile hädavajaliku tervishoiu- ja muude teenuste osutamise; – austades nende eraelu, tagada hooldekodudes elavatele vanuritele kohane toetus ning osalemine hooldekodu elutingimusi puudutavate otsuste langetamisel”.

Senini on ikka meie pensionid allapool kehtestatud vaesuspiiri. Mis on inimväärne elu?”

Ants Salus, pensionär

Toimetus selgitab: “Eesti ratifitseeris sotsiaalharta 2000. aastal, kuid mitte täielikult. Selline praktika on sotsiaalhartaga vastavuses ja tavapärane – Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki ja neist täielikult on selle ratifitseerinud vaid 2 riiki – Prantsusmaa ja Portugal.” (Sotsiaalministeerium).

Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduses, mille Riigikogu võttis vastu 31. mail 2000. aastal, puudub 23. artikkel, mis tähendab, et Eesti pole seda ratifitseerinud.