31.10.2022
Putin ja Kaljulaid Moksvas 2019. aastal
2019. aasta kevadel kohtus president Kersti Kaljulaid Moskvas Vladimir Putiniga. Ukraina tulistele toetajatele ja Kaljulaidi fännidele meeldetuletuseks, et selleks ajaks oli Venemaa sissetungist Ukrainasse ja Krimmi annekteerimisest möödunud viis aastat.
Asi ei piirdunud ainult visiidiga. Veel hullem – Kaljulaid kutsus naaberriigi diktaatori Eestisse soome-ugri maailmakongressile! Õnneks pole Putin siiani Eestisse tulnud, ei tankidega ega tankideta.
Täna on suisa kõhe lugeda seda lõiku Kaljulaidi muljetest: „Kuigi Venemaa ja EL-i vastastikused sanktsioonid jätkuvad, on valdkondi, kus Tallinn ja Moskva saavad kahekesi koostööd teha ja edasi liikuda.”
Kaljulaidi kritiseeriti selle kohtumise eest, siis president ise ei leidnud midagi taunimisväärset, vaid ütles: “Ja ma pean ütlema, et ma jään selle juurde, et seda kohtumist oli meile vaja. Kohtumine minu hinnangul täitis oma eesmärgi. Ja selle kõige olulisem sõnum ongi see, et see kohtumine toimus.”
“Kohtumine oli mõlemapoolselt lugupidav ja sellele järgnev lõunasöök kujunes väga huvitavaks aruteluks,” kiitis Kaljulaid kohtumist Putiniga.
Kaljulaidi naiivsusest või millestki veel hullemast väike näide, kui ta vastas küsimusele, kas tema hinnangul on Eesti ja Venemaa suhetes toimunud nüüd läbimurre: “Meile president Putiniga tundus, et selles mõttes, et me oleme tagasi laua taga, võiks seda niimoodi nimetada küll. Me väljendasime mõlemad valmisolekut seda suhtlemist ka jätkata.“
Kommentaarid, nagu öeldakse, on liigsed.
Euroopa Liidu ja Moskva suhetes tekkis kriis 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja asus toetama Ida-Ukaina separatistide võitlust. Nii Euroopa Liit kui ka USA oldi Elleks hetkeks kehtestanud Venemaale arvukalt sanktsioone.
Mõelgu sellest need, kes rahvuskonservatiividele putinistide silte külge kleepima kipuvad.
Allikas: ERR, 18. aprill 2019