08.11.2022
EKRE esimees Martin Helme.
Esmaspäeval oli Riigikogus peaminister Kaja Kallas, kes vastas saadikute Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali, Uno Kaskpeiti, Ruuben Kaalepi, Siim Pohlaku, Alar Lanemani ja Merry Aarti 20. septembril esitatud arupärimisele LNG tankeri kohta. Valitsusjuhi hämamine sai EKRE saadiku ja Riigikogu asesimehe Martin Helme terava kriitika osaliseks.
“Selle arupärimise käigus saime kuulda uskumatult palju sellist juttu, mis oli vastuolus omavahel ja vastuolus eelmiste lausetega, avalikkust eksitav. Aga mis põhiline – jättis mulle küll täiesti selge ja kindla veendumuse, et tulevane NATO peasekretär ei tegele nii tühiste asjadega, nagu on Eesti riigi energiavarustuse tagamine.
Ühe asja saime aga siiski päris konkreetselt teada ja see tõstis mul juuksed peas püsti. Nimelt, sogades ja segades siin erinevate lepingute, protokollide ja kokkulepete teemal ja mis kõik need asjad olid, mida kord oli ja kord ei olnud, kord oli valitsuse tehtud ja kord oli Eleringi tehtud, ja kord oli ministrite tehtud ja vahepeal ei olnud üldse, oli lihtsalt ajalehtedes, et on mingisugune kokkulepe või leping siiski olemas, kus Eesti on leppinud kokku, et kui naabritel gaas otsa hakkab saama, siis meil tehased ei huuga. Ehk siis meie oleme valitsuse tasandil otsustanud, et kui teistel ei ole, siis meie paneme ka omal kinni või anname selle vähesegi ära.
Selle vähesegi gaasi kohta me ei saanudki teada, kui palju meil seda on. Küsisin mina, küsis Alar Laneman, küsisid ka mõned teised inimesed, et mis on see konkreetne kogus, mis on Lätis Inčukalnsi hoidlas päriselt olemas on. Selle asemel räägitakse meile meie erinevatest varudest, meie erinevatest võimsustest ja regiooni võimsustest ja sellest, et terves Euroopas on tegelikult õudselt palju gaasitankereid, ja sellega ongi kõik hästi. Tegelikult on Euroopas veel rohkem gaasi, kui keegi oskaks arvata, lihtsalt see on nendes torudes, kust praegu keegi midagi osta ei taha, ja selle gaasiga ei ole meil midagi peale hakata, mis ei ole meie tarbijatele kättesaadav. Seda ei ole meil siin mõtet pilti üldse tuua.
Meil, Eestil ei ole Klaipedas sadamat, meil ei ole seal isegi neid nii‑öelda laadimisslotte või ligipääsu sellele sadamale. Meil, Eestil, ei ole ei Hankos ega Inkoos sadamat. Ja meil, Eestis ei ole isegi ühendust omaenda sadamates. Elering teatas juba juunikuus, kui toimus avalikkusele tohutu teater sellest, kuidas meil toimub mingisugune ülehelikiirusel sadama ehitamine Paldiski lahte, kuidas me kõik pingutame, et Soomest ette jõuda. Seda juttu räägiti veel ka septembrikuus. Aga Elering teatas juba juunikuus Alexelale, et nemad seda sadamat toruga ei ühenda, kindlasti mitte novembris. Tänase päevani ei ole Elering öelnud, millal või kas üldse nad Paldiskisse värskelt ehitatud sadama toruga ühendavad.
Sellest toru jutust muidugi peaminister aru ei saanud, ta hakkas mingist muust torust rääkima. No torusid on igasuguseid, torude võimsuseid on ka igasuguseid. See kogus, mida Eesti vajab, Soome poolt Eestisse tõepoolest liigub, sest meie tarbimisvajadus on mitu korda väiksem kui Soomel. Ja see kogus, mida Soome vajaks, kui laev seisaks siinsamas Eesti poolel, see Soomet ei rahuldaks, sest toru nii lai ei ole. Aga need on niisugused nüansid, millega tulevane NATO peasekretär oma pead ei vaeva.
Mina saan aru, et kõige selle blufi juures numbritega, kus meile räägitakse ühe riigi ja teise riigi tarbimisvajadusest ja kogu regiooni varude võimsusest – aga see ei puutu kõik asjasse. Tegelikult on Eesti valitsusel, Kaja Kallasel, Riina Sikkutil, Taavi Veskimäel, Timo Tataril kohustus tagada Eesti tarbijate energiavarustatus, gaasiga varustatus, ja sellega ju ilmselgelt ei ole hakkama saadud. Ühe numbri saime veel, ühe väikse faktikillukese. Ma muidugi ei tea, kas kõike seda uskuda, sest niikuinii ei saa midagi uskuda, mida peaminister räägib: meil on novembri keskpaigani varustatus olemas, novembri keskpaigani, kaks nädalat või nii.
Niipalju kui mina räägin nendesamade eraturuosalistega, kes siis, kui ei ole “minu valitsus”, ja siis, kui ei ole “mina teen”, peavad olema need, kes hoolitsevad Eesti energiavarustatuse eest – nemad ütlevad küll, et meil ei ole jaanuarist Eesti varustatust olemas. Ei ole gaasi, sest Klaipedast see läbi ei tule, Klaipeda on reserveeritud Poola ja Leedu jaoks. Leedu ütles Eestile juba suvel ära, et ärge meiega arvestage, sellepärast et te ehitate oma sadamat kahepeale soomlastega, teil on oma diil. Soomlased ei täitnud seda memorandumit ehk kokkulepet ehk lepingut, mis on kõik ühte patta pandud, siis kui vaja on – aga siis kui vaja ei ole, siis öeldakse, et ega valitsus ei tegele lepingutega, keegi teine tegeleb. Mulle tundub, et peaminister lihtsalt ei ole vaevunud endale selgeks tegema, sest see kõik on liiga tühine, saate aru, NATO juhtimise kõrval, et mis siis on kelle poolt kokku lepitud ja kes vastutab selle eest. Aga me saame aru, et tegelikult mingit kokkulepet ei ole.
Taavi Veskimägi on midagi kuskil kellegagi kokku leppinud, aga mis see on, seda me ei tea, sellepärast et see ei ole valitsuse asi, valitsus ei tegele, valitsus ei osta, valitsus ei müü. Mis siis, et Elering on sajaprotsendiliselt valitsuse oma. Mis siis, et selle raha andis Taavi Veskimäele valitsus riigieelarve kaudu. Aga valitsus ei tegele sellega. Mida mina olen aru saanud, on see, et Taavi Veskimägi on kokku leppinud, et kui soomlastel tuleb puudu, siis Eesti annab oma pisku ära. No ikka, Suur Peeter ja Väike Peeter, soomlased on meist palju suuremad Peetrid.
Ma ei tea, kui kaua seda jampsi meile aetakse. Ma tõesti ei oska arvata, kui kaua suudab valitsus meile rääkida seda juttu, et ärge uskuge oma valetavaid silmi, uskuge meid, sest teie silmad valetavad. Aga mul on tunne, et kui jaanuaris ikkagi selgub, et võib-olla meil, aga võib‑olla Soomel või võib‑olla Lätil saab gaas otsa, siis nad ütlevad, et võtame selle Eesti oma ka ära, mis seal Läti hoidlas on, või ärme seda osa anna, mis Soomes kuskil kai ääres seisab, sest endalgi tarvis, siis, ma arvan, et valitsus ikka veel räägib meile, et kõik on hästi. Kõik on hästi, ärge muretsege, sellepärast et valitsus ei pidanudki teile gaasi müüma.
Mina arvan, et valitsuse ülesanne, eriti praeguses energiakriisis, on hoolitseda selle eest, et meil oleks varustatus, et need varud oleksid reaalselt füüsiliselt olemas, mida praegu ei ole – sellele me ei saanudki ju vastust, kui palju Lätis päriselt tegelikult reaalselt gaasi kohal on, ei ole mõtet rääkida seda, kui palju on hangetes või lepingutes või lubadustes. Päriselt ei ole seal peaaegu midagi, vähemalt meie oma mitte. Ja siis vastutab valitsus selle eest, et inimesed on näljas ja külmas ning tehased lähevad kinni.”