17.11.2022
Urmas Reitelmann
Täna kaitsesime Riigikogus oponentide eest rahvuskonservatiivide seaduseelnõu, millega riigis kasutataks üksnes riigikeelt ning juhtumil, kui vajatakse tõlget, siis see ei tohi olla venekeelne.
Eelnõu on eriti aktuaalne täna, mil Eestisse on imbunud erinevate siltide all vähemalt 150 000 idaslaavi päritolu immigranti, lisaks siin juba elavale 300 000 vene keelt emakeelena kõnelevale.
Loomulikult ei leidu Eesti parlamendis ainsatki erakonda peale rahvuskonservatiivide, kes veidigi sooviks jätta kodumaad eestikeelseks. Silmatorkava agressiivsusega tormasid eelnõud totrate, vahel lausa juhmide, argumentide ja küsimustega ründama keskerakonna venelastest saadikud ja sotsid. Seksuaalperverssusi kirglikult kaitsva erakonna liige aga tegi endast kõik, et jätta eriti napaka tegelase mulje. Tema puhul jääb mõistagi alati üles kahtlus, millise riigi huve topeltkodakondsust omav seltsimees parajasti kaitseb, või on see hoopis üks kolmetähelise nimetusega organisatsioon, mis paljude arvates seltsimehe aastate eest Rootsi lähetas.
Riigikogus valitsev meeleolu meenutas täna ENSV Ülemnõukogus toimunut, kus räägiti suure vennasrahva keelest, kui nõukogude rahvaid liitvast internatsionaalsest sidemest ning mõisteti resoluutselt hukka meie ühiskonnas ikka veel esinevaid natsionalismi ilminguid.
Urmas Reitelmann, Riigikogu liige (EKRE)