25.11.2022
Tõenäoliselt saab see, mida eurofüürer Tusk teeb Poolas avalik-õigusliku ringhäälinguga, eeskujuks ka Eesti võimumeestele. Pilt on illustratiivne.
Eestis on võimul Reformierakond, mistõttu võib neid veerandi jagu uskudes siiski poolega petta saada. Aga selle kõrval on üheks infomoonutajaks ka Eesti nn edulugu.
Kaja Kallase võimuletuleku järel on Eesti olnud euroala inflatsioonitasemelt pidevalt esikohal, kusjuures vahepeal oli see protsent kolm korda kõrgem kui euroala keskmine. Eestis on ülikõrged energiahinnad ja riik seejuures, erinevalt teistest Euroopa maadest, oma ettevõtlust ei toeta ning energiahindu alla ei vii. Eestis on alanud koondamised ja pankrotid.
Selle taustal on tõenäoline, et investeerijad lahkuvad Eestist ja siinse majanduse konkurentsivõime langeb – aga see ei kajastu mitte kuskil ametlikus infos. Pigem on kuulda-näha vastupidist – meil minevat kõik hästi. Ei ole loogiline.
Tegelikkus tuleb välja üksikute kriitiliste ettevõtjate suust (Indrek Neivelt) ning viimasel ajal on raskuste rääkima hakanud ka need ettevõtjad, kes on kõrgete elektrihindade tõttu püsti hädas. Ametlik info aga räägib edusammudest kajakallasliku kommunismi ehitamisel. Kõik negatiivne (inflatsioonitase, majandusraskused) tuleb välja muudest kanalitest. Eesti “edulugu” ei tohi miski väärata.
Riigi käepikendused (ministeeriumid, Eesti Pank, statistikaamet, arenguseire keskus jpm) söödavad ette sellist infot, mida riigivõimule on vaja. Mõni aeg tagasi toimus EKRE fraktsioonis kohtumine Eesti Panga esindajatega ja saadikud juhtisid tähelepanu sellele, kuidas majandusprognooside pole arvestatud rohepöörde momentidega – aga kui kliimavõitluse tekitatavaid piiranguid ja kulutusi ei arvestata, siis ei tule ju ka prognoos õige. Pangahärrad vältisid sellist piinlikku teemat.
Nii käibki Eesti Kaja Kallase juhtimisel NLKP rada, kus raporteeritakse ainult edusammudest ja negatiivsed asjad saavad peale pitsati: rangelt salastatud. Eriti häbiväärne on viimane rahvastikuloendus, kus eestlased ja nende positsioon oma rahvusriigis on tulemustest sisuliselt välja lülitatud ja räägitakse vaid põlisrelanikest, kelle alla on pandud ka okupatsiooniajal saabunud venelased.
Aga oleks huvitav teada, kui paljud investorid ja oma ettevõtjad on pühkinud Eesti tolmu jalgadelt või kavatsevad seda teha. Sest sedavõrd kõrgete elektrihindade puhul muutub ka “avatus” nonssensiks.
BNS aga teatab värskelt: “Tööstusettevõtete kindlustunne langes novembris”.
Uued Uudised