Ettevõtjad otsivad tööjõudu, ukraina põgenikud on kohal, aga ikkagi tööta

Kui meenutada varasemaid jutte Eesti ettevõtluse enneolematust võõrtööjõu vajadusest, siis tekib küsimus – miks ei leia Ukraina põgenikud tööd?

27. novembri seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 6284 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 12,5 protsenti, vahendab BNS.

NB! See arv tuleneb rahvusvahelise kaitse saanute ehk umbes 40 000 inimese seast, kuid Eestis on ka ametlike andmete järgi veel vähemalt 23 000 ukrainlast, kes pole kaitset taotlenud.

Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 77,2 protsenti naised ning 22,8 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11 protsenti 16–24-aastased, 75 protsenti 25–54-aastased ning 14,1 protsenti rohkem kui 55-aastased.

Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 62,5 protsendil kõrgharidus ja 12,6 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 7,3 protsendil ning erialase hariduseta on 17,6 protsenti registreeritud töötutest.

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,5 protsenti. Neile järgnevad tippspetsialistid 15,3 protsendiga, lihttöölised 12,6 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 11,3 protsendiga. Töökogemus puudub 13,2 protsendil.

Nagu näha, on eriti palju kõrgharituid, ametilt ka tippspetsialiste – just neist väidetakse puudus olevat. Miks neid siis tööle ei võeta?

Teenindus- ja müügitöötajate puhul on komistuskiviks kindlasti riigikeele oskuse puudumine. On täiesti kindel, et umbkeelseid tööle võtta ei tohiks, aga samas võib sarkastiliselt küsida: millal see on varem ettevõtjaid seganud? Ukrainlased oli kümnete tuhandetena siin juba enne sõda, ja nad said töötada umbkeelsetena, ning teenindusfäär on venekeelseid eesti keele eirajaid pikki aastaid ja siiani täis. Ehk siis eesti keele oskus on möödapääsmatu, aga varasemaid eiramise kogemusi arvestades ei seleta see, miks põgenikud tööd ei leia.

Tõenäoliselt loeb see, et ettevõtjad siiski ei vaja kõrgharituid ja tippspetsialiste sedavõrd palju, kui nad ise reklaamivad – eduriigi ja IT-sektori vajaduste varjus soovitakse hoopis odavtöölisi, kõrgharituid Eesti miinimumpalgaga ei meelita, isegi kui nad on Ukrainast. Odavtöölisi aga on põgenikelainest vähe võtta, eriti arvestades, et tulijate seas on palju lastega naisi, kes jäävadki nendega koju.

Üks reaalne ukrainlaste töötuse põhjus võib olla ka see, et nad ei ole ennast sisse seadnud – laevas või hotellis elades on raske käis linna teises otsas laotöölisena töötamas. Igal juhul näitab töötuse tase, et ukrainlased, eriti põgenikud, pole toiminud tööjõuvajaduse olulise vähendajana.

Uued Uudised