Reformierakonna valitsetav Eesti peab terroristlikuks tunnistatud idanaabriga majanduskõnelusi

Peaminister Kaja Kallas on tekitanud Läänes endale mingi Putini-vastase oreooli, kuid kodumaal jätkub lisaks venestamisele ka suhtlus agressiivse idanaabriga.

Postimees kirjutab: “Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga tunduvalt vähem. Eesti-Vene kalandusläbirääkimised korraldas Eesti ja need toimusid veebi teel.”

Kommenteerib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.

“Väidetavalt peab Eesti parasjagu Venemaaga läbirääkimisi Peipsi järve rääbise püügikvootide üle. Mul on sellega seoses siiras küsimus: millal enne on Eesti Vabariik pidanud läbirääkimisi oma kõrgeimas seadusandlikus kojas rahvasaadikute häälteenamusega terroristlikuks kuulutatud riigi või režiimiga?

Minu parima arusaamise järgi ei tohiks ükski legitiimne entiteet pidada mitte mingeid ametlikke läbirääkimisi terroristliku organisatsiooni või riigiga. Ühtlasi küsin, millal enne on Eesti Vabariigil olnud mõlemapoolsed diplomaatilised suhted mõne terroristliku riigi või režiimiga, nagu praegu Venemaaga?

Need pole retoorilised küsimused. On kaks loogilist võimalust: a) kas Eesti Vabariigi seadusandlik koda on deklaratiivselt ja ebaprofessionaalselt lehvitanud terminitega, mille rahvusvaheliselt aktsepteeritud sisu ja sellest tulenevaid järeldusi ei kavatsetagi oma välispoliitikasse rakendada või b) saadakse küll aru kasutatud mõistete tähendusest ja raskusastmest, ent sellest hoolimata jätkatakse läbirääkimisi ja diplomaatilisi suhteid terroristliku organisatsiooni, režiimi või riigiga.

Mõlemad variandid on väga halvad ja näitavad, et Eesti riik kas pole valmis mõistma seadusandliku koja tasemel sõnade tegelikku tähendust või pole seda mõistes valmis oma enda sõnade järgi loogiliselt käituma.

Mõlemal juhul kannatab eelkõige Eesti riigi tõsiseltvõetavus – ja see on kõige halvem asi kogu loos.”