Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti sai uue võrdsusvoliniku, kes hakkab “pakostat panema”

-
30.11.2022
Võrdsuspoliitikas kiputakse ikka selle mehikese näpunäidete järgi tegutsema. Pilt Karl Marxist on illustratiivne.
© Scanpix

Võrdsusvoliniku ametikoht peaks olema võimalikult ideoloogiavaba, kuid pärast Liisa Pakosta poliitkomissaritööd ei tundu asjad paranevat – ka uus volinik lubab ideoloogilise politrukina uusmarksistlikul lainel jätkata.

BNS vahendab: “Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks Christian Veske, kelle sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo laiapõhjalise ekspertkomisjoni ettepanekul kolmapäeval ametisse kinnitas.

“Arvestades, kui väike on Eesti elanikkond, on väga oluline, et me väärtustame inimesi oma ümber. Kahjuks aga puutuvad paljud kokku diskrimineerimise, halvustamise või ebavõrdse kohtlemisega,“ ütles Christian Veske ministeeriumi pressiesindaja teatel.

“Volinikuna on minu eesmärgiks töötada selle nimel, et Eesti oleks riik, kus inimesed sõltumata oma soost, rahvusest, nahavärvist, usutunnistusest, vanusest, võimalikust puudest, seksuaalsest sättumusest, saaksid elada täisväärtuslikku elu, kus diskrimineerimisel ei ole kohta. Soovin, et voliniku kantseleid nähakse usaldusväärse partnerina nii Eesti elanike, riigiametnike, sotsiaalpartnerite kui ka huvikaitse organisatsioonide silmis,” lisas Veske.”

Liisa Pakosta ajal seati voliniku töö paraku sõltuvusse just soost, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest ehk siis nemad olid “kaitstavate” seas võrdsetest võrdsemad.

Uue voliniku taust ei luba mingeid muutusi: “Christian Veske on varem töötanud erinevatel ametikohtadel Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis (EIGE), sealhulgas juhtivatel kohtadel alates 2017. aastast ja 2022.a algusest instituudi esindajana Brüsselis. Valdkonnas alustas ta 2009. aastal soolise võrdõiguslikkuse peaspetsialistina. Senine töökogemus võrdõiguslikkuse valdkonnas Eestis ja Euroopa Liidus on andnud talle laialdased teadmised võrdsuspoliitikatest ning väljakutsetest, mis seisavad selle valdkonna ees Eestis ja Euroopa Liidus. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist ning sotsiaalteaduse magistrikraad Tallinna ülikoolist.”

Eesti vajaks võrdsusvolinikku, kes näiteks soolise palgalõhe puhul uuriks, miks ja kes ei maksa naistele õiglast palka, mitte aga ei jätaks teemat õhku koos kahtlustusega, et seda teeb “toksiliselt maskuliinne keskealine valge heteromees”. Nagu tegi seda võrdsusvolinik Liisa Pakosta, kes muinsuskaitseameti juhina jätkates kohe põrus.

Uued Uudised