02.12.2022
ERR vahendab: Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) määras Venemaa telekanalile Dožd 10 000 euro suuruse trahvi. Praegu Lätis tegutsev kanal näitas kaarti, millel oli okupeeritud Krimm märgitud Venemaa territooriumiks.
NEPLP-i juht Ivars Abolinš tuletas meelde, et Dožd on saanud Läti meediaseaduse rikkumise eest juba kaks korda karistada, kolmanda rikkumise korral võib meedia nõukogu võtta kanalilt tegevusloa.
Doždj küsis oma loos abi ka Venemaa armeele ja nimetas Venemaa terroristlike üksusi “meie armeeks”.
“Kuna eetris olnud fraas eksitas meie vaatajaid, otsustasime selle eemaldada. Vabandame oma vaatajate eest,” teatas Doždi juht Tihhon Dzjadko. Ajakirjanik Aleksei Korostelev, kes tahtis saate kaudu mobiliseeritud Vene sõduritele raha korjata, on vallandatud.
Pärast Ukraina sõja puhkemist kolis Doždj Venemaalt Lätisse ja kohe hakkas ajama seal „vene asja“.
Kirjutasin UU-s veel augustis protestist, mis tekkis Läti intelligentsi seas Venemaalt toodud ajakirjanduslike „põgenike“ putinimeelse tegevuse vastu.
Lätis on asi läinud juba nii hulluks, et tuntud režissöör Alvis Hermanis astus ajalehele „Novaja Gazeta. Jevropa“ antud intervjuus välja vene emigrantajakirjanike tegevuse karmi kriitikaga ja arvas, et Lätti kolinud vene liberaalne telekanal Doždj võiks naasta Venemaale, sest ta teeb Venemaa propagandat. „Nendel on ikka liiga palju ühist Putini propagandistidega,“ ütles Uue Riia Teatri kunstiline juht.
Hermanis kommenteeris kanali Doždj saadet (intervjuu Riia linnapeaga) nii: „See pole enam mitte ajakirjandus, vaid jõhker poliitiline manipuleerimine, mis pole absoluutselt Läti huvides… Jääb mulje, et eesmärk on lõhkuda meie riiki seestpoolt… Võimalik, et nad ei adu seda ise ja tegemist on ikka ja jälle tollesama vana vene šovinismiga“.
Hermanis soovitas Läti võimudele tühistada Lätti kolinud Venemaa ajakirjanike elamis- ja tööload.
Kanali Doždj korrespondent hakkas üles kergitama punamonumentide teemat ja ässitama üles inimesi. Režissöör Alvis Hermanis ütles, et see oli ilmselge paadi kõigutamine inimeste poolt, kes tulid siia, kes ei tea Läti elust suurt midagi ja keda ei huvitagi Läti seisukoht. Doždj kaotas Lätis kolossaalse auditooriumi usalduse ja näiteks Hermanis ise keeldus nende saatesse tulemast. „Nendel on siiski liiga palju ühist putinlike ajakirjanikega – sanktsioonide, viisade, okupatsioonisümbolite küsimuses. Väga paljud positsioonid langevad kokku. Nii et ma ei saagi nendega rääkida,“ ütles Alvis Hermanis.
Ja küsis: „Kogu meie ühiskond tahaks teada vastust küsimusele – kust tuleb kogu vene emigratsioonimeedia rahastus? Loodan, et meie julgeolekuteenistused toovad sellesse selguse“.
„Selle sõja taustal, Butša taustal see moraalne degradeerumine lihtsalt ei mahu inimestele kolusse. Kuidas võib rünnata, tappa, vägistada – ja pärast solvuda, et neid ei lasta turistidena Euroopasse?… Kuidas see võimalik on, et siia kolivad ajakirjanikud ja nad juba kuu aja pärast hakkavad sobrama meie päevakorras, arutama ajakirjanduslikult meie siseasju? Esiteks pole see teie asi. Te pole kodanikud, te ei ole siinsed elanikud, ja see absoluutselt ei puutu teisse. Teil pole lihtsalt sellist õigust“. Ja minimaalsetki keeleoskust.
Läti režissöör märgib, et nad pole isegi külalised mitte, nad on varjupaiga saanud, ja selline nende käitumine on kõlvatu. „Nagu oleksid tulnud mingid revidendid pealinnast. Riputage see oma impeeriumlik sündroom naela peale ühes teatud kohas.“
Meil Eestis aga okupeerivad sisserännanud „liberaalidest teisitimõtlejad“ siinsete venekeelsete väljaannete toimetusi, vennastuvad eestlasi fašistideks sõimanud Losi ja Stalnuhhiniga, promovad Toomi, sildistavad eesti erakondi ja eesti poliitikuid, eesti keeleseadust ja kodakondsuspoliitikat jne, üritavad mõjutada valimisi. Varsti hakatakse meilgi koguma meedia kaudu vahendeid Ukrainas sõjakuritegusid toimepanevatele vene okupantidele.
Ivan Makarov