Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Neivelt: suurim inflatsioonimootor on elektribörsi hinnamudel

-
04.12.2022
Elektrihind

Ettevõtja ja endise hansapankuri Indrek Neivelti sõnul taandub kõrge inflatsioon suurima tõenäosusega elektribörsi hinnamudelile.

“Kõrgemat hinda tekitab lihtsalt elektri puudujääk, mida kompenseeritakse gaasijaamadega. Ja gaasi hind on võrreldes naftahinnaga ning kütteväärtusega peaaegu kaks korda liiga kallis. Aga see vahe oli suve lõpus mitu korda suurem. Kui elektrihinna alla saaks, kukuks ka inflatsioon,” kirjutab Neivelt sotsiaalmeedias ja lisab, et intresside tõstmise asemel tuleks tegelda elektrihinnaga, sest see oleks mõjusam viis inflatsiooniga võitlemisel.

“Gaasijaamade kõrgem hind võimendub läbi Nord Pooli hinnastamise mudeli, mille kohaselt kõikidele tootjatele makstakse kõige kallimat hinda,” nendib Neivelt, kelle sõnul torkabki muude hindade kõikumisi vaadates silma just gaasihinna märkimisväärne, umbes 75-protsendine tõus.

“Ehk siis praegu tundub, et kõige suurem inflatsioonitekitaja on elektribörsi hinnamudel. Samuti saaks hinda alla, kui kehtestada CO2 kvoodile fikseeritud hind, mis oleks 2–3 korda madalam tänasest,” soovitab Neivelt.

Ta möönab, et kuigi elekter on kallinenud märkimisväärselt, teeb analüüsimise keeruliseks hinnastamise variatiivsus, sest elektrimüügil opereeritakse nii tunni-, päeva-, kuu- kui ka kvartalihinnaga, mis kõik kõiguvad suure amplituudiga. Seetõttu on ka väga keeruline osutada ühele hinnale ja öelda, kui suur on olnud hinnatõus.

“Meenutagem, et veel mõni kuu tagasi vaidlesid meie spetsialistid, kas elektri hnnatõus on Eestis olnud 42 või 70 protsenti. Ehk siis inflatsiooni niinimetatud kurja juur on elektrihinnas.
Seejuures on huvitav, et ka CO2 kvoodi hind ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. See on endiselt circa 85 eurot,” meenutab Neivelt.

Vaadates toormehindade muutust viimase aasta jooksul, jõudis Neivelt järeldusele, et nii kuld kui ka hõbe on samal hinnatasemel, teras on odavnenud 15–20 protsenti, vask veidi rohkem kui 10 protsenti ja saematerjal koguni poole võrra. Nisu on on odavnenud circa 5 protsenti ja soja kallinenud 15 protsenti. Nafta on kallinenud alla 20 protsendi ning USA dollar on euro suhtes tugevnenud veidi alla 10 protsendi. Need kõik ei ole ole Neivelti hinnangul suured muutused, mis pidanuksid tekitama 20-protsendilist inflatsiooni. Samuti ei saa neid hindu vaadates väita, et “raha põleb”.

Allikas: BNS