06.12.2022
Peeter Ernits
Keskkonnaminister Madis Kallas on stiilne mees, võttis eilsele arutelule, kus räägiti ohust, et uute kaevanduste rajamise tulemusena jäävad kaevud kuivaks, oma nõuniku härra Kuivkaevu.
Ma ei ole kaua aega näinud nii palju külalisi, kui eile keskpäeval meie erikomisjoni pika laua ümber istus. Oli ka põhjust, räägiti sellest, mis meid lähiaastatel ees ootab. Ja see tulevik on räige. Rail Balticu trassi muldkeha rajamiseks tuleb kohe avada suurel hulgal uusi liiva ja kruusakarjääre ning paemurde.
Hullud ajad on saabumas, umbes samasugune nagu kullapalaviku kuldajal Metsikus Läänes. Kui täna kehtib 788 kaevandusluba, siis homme võib neid olla juba tuhat. Kui tänavu vajavad Rail Balticu mehed 0,1 miljonit m3, siis järgmisel aastal kasvab nende isu 24- 28 korda, see tähendab, et tuleb kaevandada juba 2,4-2,8 miljonit m3.
Kopp lüüakse maasse paljude seni rahus ja vaikuses elavate inimeste kodude naabruses. Inimesed ja vallad püüavad vastu puigelda, kuid nende vastupanu raugeb, Eesti riik hakkab üha enam neist üle sõitma, sest Rail Baltic on riiklik prioriteet. Kui seni õnnestus vaid harva mõnel karjääriomanikul Stenbocki lossi tungida ja siis oli tegemist ikka suurema kaevandusega, siis viimasel ajal õnnestub ka pisikeste karjääride omanikel oma taotlused valitsuse lauale sokutada.
Valitsus on närviline, valitsus teab, et RB saatus ripub juuksekarva otsas, niigi on asi liiga kaua veninud ja üha kallimaks läinud – kui kiiresti uusi kaevandusi ei suuda avada, läheb selle muldkeha maksumus kuni 40 protsenti kallimaks.
Kui kopp maasse lüüakse võib see juhtuda majast kasvõi 7 meetri kaugusel.
Kõigi nende õnnetute inimeste jaoks algab uus aeg. Keskmine liiva- ja kruusakarjäär töötab 15 aastat, keskmine paemurd poole kauem. Inimene pole kilpkonn, kes tuimalt ja rahumeeli sada aastat elab. Inimese jaoks algab sest hetkest põrgu.
Mis pärast saab, ei tea keegi.
Riigikontrolli meeskond kinnitas, et andmed pole usaldusväärsed, seda nii koguste kui materjali kvaliteedi kohta ning, et kehtiv regulatsioon ei suuda kaevandamisest tingitud häiringuid vähendada ja karjääre korrastada, ning puudub mehhanism, mis tagab, et korrastamise kohustus ei jääks riigi vastutada.
Kõigest sellest meile täna erikomisjonis räägiti. Vot nii, sõbrad. Võtke teadmiseks ja jagage seda ka teistega.”
Peeter Ernits, EKRE Riigikogu saadik