09.12.2022
Pilt on illustratiivne
Tuntud nõukogude filmirežissöör Mihhail Romm lõi 1965. aastal kaheseerialise dokumentaalfilmi „Tavaline fašism“, mis on praegugi saadaval Eesti Rahvusraamatukogus eestikeelsena.
Äkki filmivad eestlased selle eeskujul kunagi ka dokumentaalse linateose „Tavaline Toom“, kuid jääb küsimus – kas kahest seeriast ikka piisab, et jäädvustada kõiki neid sigadusi, mida on Yana Toom teinud Eestile ja eestlastele, ühtlasi muidugi ka siin elavatele venelastele, keda veenatakse selles, et kõik, eriti aga eestlased on nende ees süüdi, on nendele võlgu ja peavad hoopis ise vene keelt õppima. Sest „läheb jumala päikene enne looja“, kui keegi jõuab üles lugeda kõiki selle teenelise estofoobi eestivastaseid avaldusi. Nii vaenata rahvast, kes on teda omaks tunnistanud ja talle kodakondsuse eimillegi eest kinkinud, on suuteline ainult tõeline nats.
Järjekordne Eesti eurosaadiku vägitegu on tema enda poolt uhkusega kirjeldatud venekeelses loos pealkirjaga „Venemaa vabatahtlik: kõige sagedamini diskrimineerib ukraina põgenikke Eesti“.
No et ukrainlastele teevad liiga eestlased, mitte aga Ukrainas genotsiidi teostav fašistlik Venemaa.
Euroopa Parlamendis toimus 7. detsembril Yana Toomi organiseeritud konverents „Uus raudne eesriie“, kus esines telesilla vahendusel vabatahtlik Venemaalt Jekaterina Mnatsakjan, kes Toomi väitel ei saanud viisat „kõigele vaatamata“.
Toomi kutsutud Vene aktivist Mnatsakjan rääkis kohutavaid asju sellest, kuidas Eestisse ei lasta põgenikke, „kes on põhiliselt inimesed rindejoone Venemaa poolelt“, kes on „amputeeritud käte ja jalgadega ning autistlikke häiretega“, kes jalututena „rändavad üle terve Venemaa, et pääseda Euroopasse“. Vene aktivist väidab: „Minu jaoks oli suurim imestus see, et põgenikke Venemaa poolt väga tihti diskrimineeritakse Euroliidu piiril. Enamjaolt on see diskrimineerimine seotud Baltimaade, konkreetselt Eestiga. Soome, vastupidi, võtab vastu peaaegu iga põgeniku, ja põgenikud, keda ei lubatud Eestisse, 99,9% juhtumites sattusid Soome“.
Venemaa vabatahtlik paneb ette, et „probleemsetel“ piiridel töötaksid ÜRO põgenike asjade ülemkomissari valitsuse esindajad. „Esmajärjekorras peab see olema Narvas,“ räägib Venemaa esindaja, oodates Eesti piirile juriste ja sotsiaaltöötajaid.
Ei tea, kas Mnatsakjanil on aimu näiteks Eesti ja Soome elanikkonna suurusest – isegi pärast seda, kui N. Liit hõivas suured Soome territooriumid, on meie põhjanaabrite maa ja elanikkond tunduvalt suuremad ja okupatsioonita arenenuna ka majandus ja elatustase on seal tunduvalt kõrgem. Aga seda Toom oma konverentsil muidugi ei täpsustanud.
Sõjapõgenike vastuvõtuvõimekus on Eestis ammendunud ja Eesti ja Soome siseministrid teatasid, et Soome on valmis vastu võtma Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikke siinse olukorra leevendamiseks. Eesti on kaitset pakkunud juba ligi 41 000 Ukrainast pärit sõjapõgenikule, mõnede andmete kohaselt ületab nende arv juba 100 000 piiri. Haridus- ja sotsiaalsüsteemi koormus on kriitiline, nagu ka võimekus sõjapõgenikke pikaajaliselt majutada.
Loomulikult ei täpsustanud Toom ka seda oma konverentsil.
See, millega ta tegeleb oma euromandaadi katte all, on permanentne eestivastane propaganda. Eestisse Venemaalt kahtlase taustaga sisserändajaid suunav sealne tegelane Mnatsakjan, kes võib vabalt olla FSB palgal, tahab hakata reguleerima eesti piirivalvurite tööd, kõigepealt Narvas. Eesti, kes on ukrainlasi aidanud rohkem, kui keegi teine, on tänu Toomi kangelaslikele ponnistustele jälle kallatud üle solgiga, ja veel kus – Euroopa Parlamendis.
Aga mida ütleb Jüri Ratas, kelle asetäitja on Toom? Ta jälle ei ütle midagi, ta „peab sambat tantsida saama“.
Ivan Makarov