Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti suveräänse rahvusriigi ja eesti rahva viimane võimalus on 2023 märtsivalimised

-
17.12.2022
Kui Reformierakond võimule jääb, pole ka Vabadusristil enam mõtet.
© UU

Eestisse on teataval parteimaffial lastud eesti rahva suhtes ükskõikne kalasilmadega riik tekitada.

Hannes Võrno kirjutab: “Kui sa ei tea, kellele kuulub Eesti riik, siis kuidas sa tead, kellele kuuluvad Eesti riigiettevõtted? Need, kes teenivad kriisist kriisi aina enam ja enam…

Kui sa tahad öelda, et mina ja sina olemegi selle riigi omanikud, siis miks me, kurat, ei kuulu nende hulka, kes teenivad aastas miljardeid, vaid pakime end aina kiirenevas tempos kokku ja valmistume aina sitemateks aegadeks?

Kui meil on Eesti riik ja meie riigil on miljardeid teenivad firmad, siis miks me kerjame vaevu toimetulijatelt jõulutunnelites raha ja ei väsi aastast aastasse nõudmast palka õpetajatele ja päästjatele?”

Järeldus: Kui me kõrvu pea alla pole pannud, siis kerjame ja nõuame järgmistel aastatel sama ikka edasi…

Põhiküsimus: kes on süüdi? Kas ikka see eestlane ise! See, keda teatavasti kritiseeris tema nõmeduses nii A. Tammsaare, K.E von Baer kui G. Naan. Kas eestlane äkki ongi võimeline ainult piiratuseks ja kintsu kaapimiseks ja võtab kõrvad lidus vastu mistahes saatuse, mis talle kaela kukutatakse?

Paraku on selles oluline tõde eesti rahvast. Mis aga ei tähenda, et eestlane pole ajaloos olnud võimeline tarkuseks, aususeks, väärikuseks, võitluseks ja võitmiseks.

Einar Laignal on õigus väites, et eesti rahva säravaima tõusu aeg ajaloos oli 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algus. Eesti talupoeg osutus olevat otsustusõiguslik ja vastutuskohustuslik peremees nii oma talus – ta oli seda de facto (kuigi mitte alati de jure) olnud läbi kõigi möödunud sajandite, sest teisiti siin põhjamaal elu ja talu alal hoida ei saa – kui võimeline selle peremehe- kui suveräänipositsiooni ülekandmiseks kogu oma maale. See oli Vabadussõja kandev mõte.

Vabadussõda ja selle võitmine oli võimsaim eneseteostus. Eestis ei olnud kodusõda ja see on väga oluline. Eesti sõjavägi, hästi relvastatud ja väga motiveeritud, oli Vabadussõja lõpul umbes 100 000 meest. See oli suurim sõjaline jõud meie regioonis tol perioodil. Samal ajal vene punavägi oli umbes 300 000 meest, kuid laiali üle maa erinevatel Kodusõja rinnetel.

Tähendab, me võime küll praeguse de facto toime pandava eestlaste kui rahvuse ja Eesti kui suveräänse rahvusriigi ära lõpetamise ajada süüks kellele iganes, läänemaailma liberglobalismile, “havi käsul” Eestis valitsema pääsenud parteidele (Reform), kes “on pahad ja teevad meiega pahasid asju”, aga see nutt ja hala on täiesti kasutu.

Kui nüüd rahvas ei ärka ja märtsivalimistel muutust ei toimu, siis on meie rahvaga lõpp. Päris tõeline ja viimne lõpp siin parajasti kehtestatavas Idaslaavi oblastis (mis võib siis kuuluda nii EL-i kui Venemaa koosseisu?).

Me peame võitma, muud võimalust meil ei ole.

Ülla Vähk