CO2 kauplemissüsteemid ja maksud on Euroopa Liidu tungimine liikmesriikide pädevusvaldkonda

Euroopa Liidus kinnitatud kliimalepped, sealhulgas ka äsja saavutatud kokkulepe autokütuste heitmete panekust kvoodikaubanduse alla, toob esile järjekordse räige hinnatõusu. Teiseks on tegu sisuliselt uue maksuga, mis siiani on pidanud ikka ühehäälselt otsustama. Lisaks tekib küsimus et kus, millal ja kuidas sellise asja kokku leppis?

Mitmed Eesti poliitikud, sealhulgas EKRE esimees Martin Helme ja Riigikogu Euroopa Liidu Asjade komisjoni liige Anti Poolamets avaldasid pärast 18. detsembril saavutatud kokkuleppe avaldamist selle üle üllatust ning pahameelt, väites, et see on Eesti huvide vastu ning leidsid, et Eesti ei oleks pidanud seda toetama.

EKRE sõnum on lihtne: me ei ole sellega nõus ja ei hakka seda ellu viima.

Anti Poolamets (EKRE) ütles ERR-ile, et EKRE hinnangul tuleks rohepöördele pidurit tõmmata, sest see viib ettevõtted ja eramajapidamised keerulisse seisu.

Poolametsa sõnul ei ole värskes kokkuleppes Eesti huvid kaitstud. “Praegu oleme sisenemas kunstlikult tekitatud majanduskriisi ja seda kliimapoliitika tõttu, mida pimesi ellu viiakse,” ütles ta.

Poolametsa sõnul on küsimuse all ka liikmesriikide suveräänsus.

“CO2 kauplemissüsteemid ja maksud on Euroopa Liidu tungimine liikmesriikide pädevusvaldkonda. Maksude kehtestamise õigus on jäetud liikmesriikidele, aga Euroopa Liitu föderaalse liidu suunas tõukajad suudavad CO2 maksudega ikkagi maksuõiguse kaaperdada. Eesti peaks sellele vastu seisma, viidates põhiseaduse aluspõhimõtetele ja liitumislepingute tingimustele,” rääkis Poolamets.

Poolamets rõhutas, et praeguses olukorras peaks Eesti hoiduma ka uutest aktsiisitõusudest.
EKRE esimees Martin Helme ütles, et EKRE seda kokkulepet jõustama ei hakka.

“Kogu see kokkulepe, mis seal tehti, tuleb täielikult tagasi lükata. CO2 kaubandussüsteemist tuleb tegelikult lahkuda, mitte mõelda kogu aeg juurde, kust vinti peale keeratakse. Praegu keerati hästi mitu hästi kõva vinti peale,” ütles Helme.

Kiimapaketi 12 algatust hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat ning seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Euroopa Liidu läbirääkijad leppisid pühapäeval kokku, et loovad eraldi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) maanteetranspordile ja elamute kütmisele. Uus süsinikuhind hakkab kehtima bensiinile ja diislikütusele. Samuti laieneb see kütteallikatele nagu maagaas.

Uus skeem toob kaasa kõrgema autokütuse hinna. Majapidamiste kütteallikate hind, nagu kütteõli ja kivisüsi, tõuseb samuti.

Eesti Õliühingu juhi Mart Raamatu sõnul tähendaks uue maanteetranspordile ja elamute kütmisele kehtestatava heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) rakendumine Eestis mootoribensiini liitri hinnatõusu kuni 12 senti ja diislikütuse puhul 14,5 senti. Muud mõjud pole veel sama selged.

Kui nii edasi, siis on varsti ka kodus ahju kütmine CO2 maksu all.