30.12.2022
Rahvusvahelise õiguse järgi on ka jõe taga nähtav linn Eesti Vabariigi oma. Pilt on illustratiivne.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib Eestis kõrgena, kuigi on alates kevadest langustrendis, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on alates kevadest aeglases langustrendis. Kõrgeim oli toetus põgenike vastuvõtmisele aprillis, kui kindlasti/pigem toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti elanikest, kuid järgnevatel kuudel on toetus aeglaselt, kuid stabiilselt vähenenud.
Oktoobris toetas põgenike vastuvõtmist 72 protsenti ja novembris 71 protsenti elanikest.
Põgenike vastuvõtmisele kindlat toetust väljendavate inimeste osakaal on võrreldes kevadega samuti vähenenud – aprillis oli vastav näitaja 52 protsenti, oktoobris 32 protsenti ja novembris 33 protsenti.
Toetus põgenike vastuvõtmisele on vähenenud nii eestlaste seas (aprillis toetas 92 protsenti, oktoobris ja novembris 80 protsenti) kui muudest rahvustest elanike seas (aprillis toetas 59 protsenti, oktoobris 54 protsenti ja novembris 51 protsenti).
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 17.– 21. novembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Varem on sarnased uuringud toimunud umbes ühekuuse intervalliga. (ERR)
Langustrendi põhjusi pole uuritud, kuid toimetuse hinnangul võib põhjus olla paljude eestlaste arusaamises, et Reformierakonna kontrollimatu ukrainlaste sissevedu ohustab eestlaste kestmajäämist (võõraid saab lihtsalt liiga palju) ning soodustab venestumist, kuivõrd põgenikud räägivad vene keelt ja saavad sellega ka eesti keelt õppimata hakkama. Oma mõju avaldab ka üha kallimaks muutuv igapäevaelu, kus võõrastega tuleb jagada piskut.
Uued Uudised, ERR