05.01.2023
Martin Herem
Nii nagu tekkis paar-kolm aastat tagasi viroloogiaspetsialiste nagu seeni pärast vihma, on nüüd kõik kohad sõjanduseksperte täis. Ainuke küsimus on selles, keda uskuda.
Näiteks kui mõned neist (Taro, Kalmus jne), hõiskavad entusiastlikult juba mitu kuud, et Ukraina on kohe-kohe võitmas, sest venelastel pole enam rakette järel, siis mõned teised on hakanud hoogu maha võtma.
Nõnda kirjutabki Kaitseväe ülem Martin Herem nüüd sellest, millest EKRE taas ammu on hoiatanud – Venemaa pole nii nõrk, kui paista lastakse.
Herem kirjutab: „Vaatamata suurtele kaotustele elavjõus ja tehnikas on Venemaal piisavalt potentsiaali, et teostada sõjalist kallaletungi mõne oma naaberriigi vastu. Venemaa ladudes seisab tuhandeid tanke, lahingumasinaid, soomustransportööre ja suurtükke, mis ei pruugi töökorras olla ja mis on moraalselt vananenud. Kuid kolmest-neljast suudavad nad ühe funktsioneeriva kindlasti kokku panna.
Olles välja kuulutanud mobilisatsiooni saab Venemaa valitsus tõsta ka vastavate tööstusettevõtete koormust ja jõudlust. Näiteks suurtüki laskemoona tootsid Venemaa tehased juba varem ligi kaks miljonit ühikut aastas. Tõenäoliselt ei ole selle kahekordistamine võimatu. Venemaa on praeguseks kasutanud võib olla kümme protsenti oma S-300 õhutõrjerakettidest, mida kasutatakse Ukrainas 70 kilomeetri kaugusel olevate maasihtmärkide ründamiseks. Teadaolevalt ei ole veel ükski õhutõrjevahend neid suutnud hävitada.“
Eelmise aasta märtsis aga olid Heremil “teised andmed”. “Me oleme viimastel kuudel meedias ja ka otse poliitikutele selgitanud, mida me oleme andnud ja mis seis meil on. Me oleme öelnud, et meil on ka täna rohkem tankitõrje moona kui Venemaa Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonnas tanke ja lahingumasinaid kokku,” vahendas Postimees Heremit. Muuhulgas kiitles Kaitseväe juhataja ka väidetavate plaanidega, kus Eesti blokeerib ühendustee Peterburi ja Kaliningradi vahel.
Võta siis kinni, milliselt „eksperdil õigus on ja miks neile kõikidele nii palju areeni antakse.