06.01.2023
Leo Kunnas.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas ütles, et kolm protsenti riigikaitsele SKP-st on kriitiline miinimum ning et EKRE toetaks eraldi 0,5 protsendi suunamist elanikkonnakaitseks.
Järgmise nelja aasta investeeringuid nimetas Kunnas eelmise kümnendi tegematajätmiste tasategemiseks.
“Aga meil on vaja teha veel asju. Nendest kõige tähtsamaks ma pean sõjaaja kaitseväe edasist suurendamist, kaitseringkonna staapide loomist rahuaja struktuuri jaoks, suurtükiväe vähemalt kahekordistamist, samuti tankiüksuste loomist ja loomulikult elanikkonnakaitset,” ütles Kunnas.
“Oleks suurim viga, kui me alahindaksime praegu Venemaad. Ükskõik, kuidas sõda Ukrainas lõpeb, siis Venemaa jääb meile ohtlikuks ja me peame pingutama palju rohkem,” rääkis Kunnas.
Kunnas arvas, et Eestis jäävad kaitsekulud kümnendi lõpuni 3,2–3,5 protsendi peale SKP-st.
Kunnase sõnul saab kaitsekulusid rahastada kas laenu või maksutõusuga. “Kui meil on küsimus, kas riigi eksistentsi kaotamine või suurem laenukoormus, siis praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil teist valikut,” lausus Kunnas.
Kaitseväe juhataja Martin Herem kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et isegi siis, kui sõda Ukrainas lõppeb Venemaa kaotusega, jääb Venemaa Eestile ohtlikuks riigiks ja sellega tuleb Eesti riigikaitset planeerides arvestada.
“Me peame püsivalt ja süsteemselt arendama oma sõjalist võimekust, et olla valmis vastu seisma nii tipptasemel kui ka vana tehnikaga meid ründavale vastasele, mõistes, et nende eeliseks on ja jääb mass,” märkis ta.
Herem ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et kui riik järgmise kolme aasta riigikaitse investeeringud ära teeb, siis nende ülalpidamiseks on kaitsekulud kolm protsenti SKP-st piisav.
Allikas: ERR