Laste- ja peretoetuste tõstmist toetab kõige rohkem EKRE, ei toeta peamiselt Reformierakonna valija

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel ja Norstat Eesti AS-i läbi viidud küsitlusest selgub, et 60 protsenti inimestest toetab ning 31 protsenti ei toeta perehüvitiste muutmise eelnõud.

Enne jõule jättis president välja kuulutamata 7. detsembril riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse ning 28. detsembril võttis riigikogu seaduse muudetud kujul uuesti vastu. 6. jaanuaril kuulutas president seaduse muudetud kujul välja.

Seaduse kohaselt tõuseb esimese ja teise lapse toetus 60 eurolt 80 euroni ning lasterikka pere toetus kolmanda lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ja seitsmenda lapse puhul 600 eurolt 850 euroni.

Ühiskonnauuringute Instituut küsis inimestelt: “Kas Teie toetate perehüvitiste muutmise eelnõud, mille kohaselt tõusevad laste- ja peretoetused? Esimese ja teise lapse toetus on kavandatud tõusma 60 eurolt 80 euroni ning lasterikka pere toetus kolmanda lapse puhul 300 eurolt 650 euroni jah seitsmenda lapse puhul 600 eurolt 850 euroni.” 60 protsenti vastajatest ütles, et toetab eelnõud, 31 protsenti ei toeta ning 9 protsenti vastas “Ei oska öelda”.

Kõikide suuremate erakondade valijate seas on eelnõu toetajaid rohkem kui vastaseid. Kõige enam toetavad laste- ja peretoetuste tõstmist EKRE (73 protsenti), Keskerakonna (72 protsenti) ja Isamaa (70 protsenti) valijad. Üle 50 protsendi on toetuste tõstmise pooldajate osakaal ka SDE (54 protsenti) ja Eesti 200 (53 protsenti) valijate seas. Reformierakonna valijatest toetab eelnõud 47 protsenti ning vastu on 45 protsenti, seega toetajate osakaal jääb alla 50 protsendi, kuid see on suurem kui vastaste osakaal.

Kuigi laste arvu järgi toetavad kõige enam eelnõud 3 ja enama lapsega vastajad ehk 78 protsenti, siis on toetajad ülekaalus ka lasteta ehk 57 protsenti, 1 lapsega 53 protsenti ja 2 lapsega 55 protsenti vastajate seas. (BNS)